Verelible

Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.

Vereliblede areng, eristumine, paljunemine, liikumine, morfoloogia , apoptoos ning patoloogia ( sh ebanormaalne eristumine) võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Paljude selgroogsete vererakud jaotatakse valge- ja punalibledeks ning vereliistakuteks.

Vasakult: punalible, vereliistak ja valgelible (lümfotsüüt) elektronmikroskoobi all vaadelduna

Vereliblede arv on normaalsetes tingimustes üsna püsiv väärtus, sest hävinenud rakud asenduvad uutega.

Vererakkude eellasrakud eristuvad juba blastotsüstistaadiumis.

Punalibled ehk erütrotsüüdid on vajalikud hapniku vastuvõtuks kopsudes ja äraandmiseks kudedes. Vereliistakud ehk trombotsüüdid sisaldavad aineid, mis on olulised vere hüübimisel ja veresoonte ahendamisel. Valgeliblede ehk leukotsüütide ülesandeks on kahjutustada organismile võõraid, peamiselt valgulisi ühendeid.

Vererakud on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse.

Vaata ka

• imetajate rakutüüpide loetelu

Välislingid

• Jonas G King, ja Julián F Hillyer, Spatial and temporal in vivo analysis of circulating and sessile immune cells in mosquitoes: hemocyte mitosis following infection, BMC Biology 2013, 11:55 doi:10.1186/1741-7007-11-55, veebiversioon (vaadatud 30.07.2014) (inglise keeles)
• Sissekanne Terminologia Histologicas H2.00.04.1.00001: Haemocyti. Vererakud

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Blutkörperchen seisuga 30.07.2014.