Haabjas

Haabjas ehk vene ehk lootsik ehk ühepuulootsik on ühepuupaat, paat, mis on loodud ühest puu tüvest.

Haabjas on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on tavaliselt valmistatud jämedat haava- või pärnapuust (pärnapuust paati nimetatakse pärnjaks). Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt nõudlik protsess, mille võtmetegevusteks on sobiva puu leidmine, hernekaunakujuliseks (ka sigarikujuliseks) vormimine, paari sentimeetri (ligikaudu toll) paksuseks õõnestamine, külgede laialipainutamine tule ja veega lootsikule sobiva kuju andmiseks ning kaaretamine.

Tegu on ühe vanema paaditüübiga, mis on levinud kõigil kontinentidel^[1] välja arvatud Antarktika, peamiselt põlisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste juures. Eestis on haabjaehituse kultuur tänapäevani säilinud laialdaste üleujutuste poolest tuntud Soomaal, kus tema kohalikuks levinud nimetuseks on lootsik. Kuni 1950. aastateni kasutati Soomaa ühepuulootsikut igapäevase sõiduvahendina jõgedel ja kalapüügiks, kevadiste suurvete ajal oli haabjas aga üleüldse ainsaks liikumisvahendiks. Tänaseks on haabja kasutusalad teisenenud kaasaegsemate ning odavamate paaditüüpide tõttu, kuid säilinud on haabja rekreatiivne kasutus ja kultuuriline tähendus.

2016. aastal kanti haabja ehitamine Soomaal Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.^[2] 2020. aasta 19. märtsil allkirjastas kultuuriminister taotluse kanda ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse. 2021. aasta lõpul kanti haabjas UNESCO kultuuripärandi nimistusse^[3].