Vene-Balti asum

Kopli liinid 2021. aastal

Vene-Balti asum (vanas kirjaviisis Vene-Balti asundus) on ajalooline asum Tallinnas Kopli poolsaarel, Põhja-Tallinna linnaosas Kopli asumis. Allasum piirnes Paljassaare lahe ja Kopli tänavaga.

Vene-Balti laevatehase tehase administratiivhoone, 1915–1916

Laevatehase endine administratiivhoone, Kopli tänav 101

Asumi asutamine

Aastatel 1912–1916 ehitas Prantsuse firma Schneider-Creuzot Kopli poolsaarele Vene Ühingu kapitaliga Vene-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Reveli Laevaehitustehase ning suurettevõtte töötajate jaoks tehase juurde ka kompaktse töölisasula. Ehitustöid tegid mitmed Peterburi ja kohalikud ehitusettevõtted ja mehaanikatehased, tehasehooneist ja töölisasulast koosneva kompleksi projekteerimist juhtis Peterburist pärit insener Aleksandr Dmitrijev (ru). Töölisasula, mis ehitati kahes järgus: 1913.–1914. ja 1916.–1917. aastal (seoses laevaehitustehase mürsuosakonna ehitamisega).

Suletud tootmisterritooriumist linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele, meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned – haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, pesumaja jt. Laevaehitustehase töölisasulas paiknesid kahekorruseline paekivist haigla, puidust tuletõrjehoone, politseijaoskond, kirik-söökla, saun, kino ja elamud.

Elamupiirkonnad

Asum jagunes tootmis- ja elamurajooniks, viimane omakorda jagunes ametnike linnaosaks (praegused Süsta, Ketta ja Kaluri tänava äärsed hooned) ning töölisasundiks. Ametnike ja tööliste elamud on ehitatud tüüpprojektide järgi ja rühmitatud tüüpide kaupa. Elamute (66) numeratsioon erines tänapäevasest jaotusest – tänava vasakpoolsed hooned paaritute numbritega ja parempoolsed paarisnumbritega –, kuna majad kandsid neid järjekorranumbreid, mis nad said vastavalt hoonete valmimisele. Kokku oli töölisasulas umbes 1200 korterit. Kuna hooned paiknesid astangutel, nimetati piirkonda vastavalt ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks koloniiks. Mere ääres Sepa tänaval 1930. aastate keskel ümber ehitatud majade piirkond kandis «kandiliste majade» nime.

Tööliselamud

Tööliselamud, foto 1912–1916. aastast.

Töölisbarakid ehitati nn liinidele (1., 2., 3., 4., 5.) ja Sepa ning Kaevuri tänavale paralleelselt reastatud kompaktsete gruppidena. Need on kitsa keskkoridoriga kahekorruselised puumajad, igal korrusel 16 kööktoa tüüpi 12 m² korterit. WC-sid oli igal korrusel 2, kõigis majades oli elekter.

Meistrite elamud (numbritega 25–40, 53 ja 54) olid 3. ja 4. liinil: kahekorruselistes kivist trepikojaga puumajades on 12 korterit, mis koosnevad 18 m² toast ja 17 m² eluköögist. Mereäärsed elamud nr 53 ja 54 olid isegi 2–3-toalised, millele lisandus teenijatetuba, köök, vannituba ja WC.

Laevatehase vanemteenistujate elamu, Kaluri tänav 7

Laevatehase nooremteenistujate elamu, Süsta tänav 7

Ametnikeelamud

Süsta ja Ketta tänava äärde jäävad kõrgemate meistrite, ametnike ja inseneride majad, algselt valdavalt suurte 4–6-toaliste korteritega.

Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamud, mis on tunnistatud ehitismälestiseks:

• Süsta tänav 3,4,5,6,7, 9
• Ketta tänav 12,
• Kopli tänav 95, 97, 99.

Vene-Balti laevatehase vanemteenistujate elamud, mis on tunnistatud kultuurimälestiseks:

• Kaluri tänav 13, 7, 3

Kaluri tänava lõppu paigutati aga kõige suurejoonelisemad, tehase juhtkonnale mõeldud elamud: Vene-Balti laevatehase direktori elamu, Kaluri tänav 15, laevatehase asedirektorite korterid Kaluri tänav 13.

Asumi taristuhooned

Asunduse kesksemaid hooneid oli Vene Balti asunduse maja nr 23, mille ühes otsas asus apostliku õigeusu Kopli Nikolai kirik, teises otsas vana Kopli Rahvamaja.

Tehase territooriumil oli korra tagamiseks ette nähtud spetsiaalne korrakaitseüksus, Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, mis asus 1914. aastal ehitatud Kopli tänav 108 majas (Vene-Balti asunduse maja nr 24).

Kopli tänav 114 2-korruseline viilkatusega puithoones, mis ehitati samuti 1914. aastal, asus Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja, hoone hävis 2008. aastal põlengus.

Kaevuri tänav 1 majas, valmis samal aastal (1914), asus Vene-Balti laevatehase haigla.

Treiali tänav 6 (Vene Balti asunduse maja nr 97) asub 1936. aastal sisse õnnistatud Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik, endise Vene-Balti laevatehase tuletõrjedepoo kohal.

Tüüfusepideemialaagrid

Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul asus praeguse Maleva põigu piirkonnas Tallinna 3. Sõjaväehaigla. 3. Sõjaväehaiglal ehk Kopli Sõjaväe haigemajal oli mitmeid ruume veel Vene-Balti ja Bekkeri asunduses. Vene-Balti Laevatehase tühjaks jäänud barakkides Loodearmee 1., 2., 3. ja 4. hospidal. Puhkenud tüüfusepideemia ajal oli kõik hilisema 5 liini äärsed 12 barakki kasutusel hospidalidena. 1919. aasta detsembris viibis hospidalis 850 haiget. Vene Loodearmee hospidalid isoleeriti, siseminister Aleksander Hellati ja Tervishoiu peavalitsuse juhataja: Dr. Konstantin Koniku korraldusel, linnast epideemia tõttu. 1919. aasta sügisest kuni 1920. aasta kevadeni suri Loodearmee hospidalides paarsada inimest nakkustesse; nende mälestuseks püstitati mälestuskivi Kopliranna piirkonda ning seal oli ka kuni Kopli kalmistu lõhkumiseni Nõukogude võimude poolt arhitekt Aleksandr Vladovski loodud paekivist kabel.

Tööliskolonii

1926. aastal pärast Eesti iseseisvumist kiratsenud tegi valitsus Eesti Pangale ettepaneku maksta töölistele tasumata palk ja asuda ettevõtet likvideerima. 1930. aasta algul sai oksjonil 755 000 krooni eest ka tehast ümbritsevate maade ja hoonete omanikuks Pikalaenu Pank. Piirkonda nimetati Eesti vabariigi ajal Tööliskoloniiks.

Vene-Balti ja Bekkeri asunduse hoonete haldamiseks moodustati 1933. aastal riiklik ettevõte, hilisema nimega AS Kopli Kinnisvarad. Tegu oli suurima kinnisvaraomanikuga Eestis, millele kuulus Kopli poolsaarel 160 ha suurune ala, kus paiknes 310 ehitist, sealhulgas 144 elumaja 2200 korteriga.

Kopli liinid

Kopli liinide nimi tekkis alles pärast 1951. aasta oktoobrit, kui Vene-Balti asunduse tänavad nimetati 1., 2., 3., 4. ja 5. liiniks.

Välislingid

• Tallinn tahab taas Kopli liinid oksjonile panna, Eesti Päevaleht, 28. november 2012
• Kopli liinide ostuks tuli kaks pakkumist, Ärileht.ee 19. november 2013