Veeteede Amet

Veeteede Amet

Veeteede Ameti vapp
Asutatud	1990
Tegevuse lõpetanud	2021
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Valge tänav 4, Tallinn
Peaorgan	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Veeteede Amet (inglise Estonian Maritime Administration) oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel. Veeteede Amet oli riigi mereadministratsioon, mille ülesanne oli tagada riigi rahvusvaheliste konventsioonidega määratud osa maailma merenduses.

Veeteede Amet, Maanteeamet ja Lennuamet ühendati 2021. aastal Transpordiametiks.

Veeteede Ameti põhiülesanded ja tegevuse alused

Ameti põhiülesanded olid:

• riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
• tingimuste loomine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks
• üldkasutatavate veeteede korrashoiu tagamine
• osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine
• osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel
• oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel

Veeteede Amet juhindus oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik oli ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.

Veeteede Ameti koosseis

Personal ja juhtimine

Veeteede Ametis töötas kokku umbes 400 ametnikku ja töötajat.

Veeteede Ameti peadirektorid olid Nathan Tõnnisson (1989–1992), Tarmo Ojamets (1992–1994), Kalle Pedak (1994–2000), Andrus Maide (2000–2015) ja Rene Arikas (2015–2020).

Veeteede Ameti kontoris Tallinnas Valge tänav 4 jätkab tööd Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistus.

Struktuuriüksused

Administratsioon

• Juhtkond
• Raamatupidamise osakond
• Juriidilise osakonna põhiülesanded on ameti juhtkonna ja struktuuriüksuste õigusalane nõustamine, juriidiliselt korrektse asjaajamise tagamine ja ameti õigushuvide esindamise korraldamine.
• Personaliosakonna põhiülesanded on ameti vajadustest lähtuva personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamine ja elluviimise tagamine ning ameti personalialaste toimingute teostamine.
• Ökonoomikaosakonna põhiülesanded on ameti eelarveprojektide koostamine ja eelarvelise raha kasutamise analüüs.
• Välissuhete ja info osakonna põhiülesanded on merendusalase teabe kogumine, analüüsimine ja edastamine, ameti rahvusvahelise suhtlemise ja väliskoostööprojektide koordineerimine ning avalikkuse teavitamine ameti tegevusest.
  • Sadamaregistri büroo
  • Arhiivitalitus
• Haldusosakonna põhiülesanded on ameti valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamine ning ametnike varustamine töövahendite ja inventariga.
• Arendusosakonna põhiülesanded on ameti arenguprojektide kavandamine ja koordineerimine ning infotehnoloogiline arendustöö.
• Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine ning analüüsimine ja edastamine.
  • Laevaliiklusteeninduse talitus
  • Süsteemitalitus
  • Koordinatsioonikeskus
• Välisprogrammide osakonna põhiülesandeks on erinevate finantsinstrumentide raames rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine.

Meresõiduohutuse teenistus

Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesanne on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut meresõitu reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest üksustest:

• Laevade järelevalve osakond
  • Sidetalitus
  • Ohtliku lasti talitus
• Väike- ja siseveelaevade osakond
• Sadamate järelevalve osakond
• Laevaregistri osakond
• Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond
  • Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo
• Talvise navigatsiooni osakond

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesanded on usaldusväärse teabe hankimine ja levitamine navigatsioonitingimuste kohta Eesti vetes ning kaasaegsetele nõuetele vastavate tingimuste loomine ohutuks laevaliikluseks üldkasutatavatel veeteedel. See teenistus koosneb järgmistest üksustest:

• Laevateede osakond
• Laevastiku osakond
• Navigatsioonimärgistuse osakond
• Hooldustalitus
• Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus
• Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus
• Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus
• Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus
• Tartu navigatsioonimärgistuse talitus
• Kartograafiaosakond
• Navigatsiooniteabe talitus
• Teatmeteoste talitus
• Hüdrograafiaosakond

Veeteede Ameti laevastik

EVA-316 ja Tarmo Hundipea sadamas 2018.

Jakob Prei ja ameti kontorihoone Hundipea sadamas 2012.

Laevakontrolli mootorpaat EVA-026.

Enamik Veeteede ameti merelaevu paikneb Hundipea sadamas. Laevanimi EVA tähendab Eesti Veeteede Amet, kuid alates 1. jaanuarist 2021 kuulub laevastik Transpordiameti taristu haldamise teenistuse koosseisu.

• Jäämurdja Tarmo
• Mitmeotstarbeline laev EVA-316
• Mitmeotstarbeline laev Sektori
• Mõõdistuslaev, (ujuklaev) Jakob Prei
• Hüdrograafialaev EVA-301
• Hüdrograafialaev (mõõdistuslaev) EVA-320
• Hüdrograafialaev EVA-325
• Hüdrograafialaev (poilaev) EVA-302
• Hüdrograafialaev (poilaev) EVA-317
• Hüdrograafialaev (poilaev) EVA-318
• Hüdrograafiakaater (mõõdistuskaater) EVA-303
• Laevakontrolli kaater EVA-010 (Laevade järelevalve osakond)
• Laevakontrolli kaater EVA-019 (Laevade järelevalve osakond)
• Laevakontrolli mootorpaat EVA-026

Endisi laevu

• Rannavalvelaev EVA 003
• Poilaev EVA-321
• Hüdrograafialaev EVA-300
• Hüdrograafialaev, luurelaev EVA-307
• Poilaev EVA-308
• Poilaev EVA-309
• Poilaev EVA-310

Veeteede Ameti ajalugu

Asutamine ja areng merejõudude alluvuses 1918-1920

Veeteede Ameti ajalugu sai alguse 1918. aastal. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.

Järgmisel päeval, 14. novembril võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadama. Moodustati Tallinna sadama komandantuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.

Novembris 1918 tekkisid ka Pärnusse, Narva, Kuressaarde, Haapsallu, Paldiskisse, Loksale, Kärdlasse ja Käsmu sadamate komandantuurid, millest hiljem kujunesid välja sadamate kaptenite asutused.

Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. a. päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:

• Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
• Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.

12. veebruaril 1919 loodi iseseisev Välistellimiste Amet, millest 15. aprillil 1919 kujunes Laevasõidu Amet, mis juhtis ja ekspluateeris riiklikku kaubalaevastikku. Laevasõidu Amet eksisteeris 1923. aastani.

1. detsembril 1919 nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ümber Lootside, Tuletornide ja Meremärkide osakonnaks.

Mereasjanduse Peavalitsus 1920-1929

1. märtsil 1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus- ja Tööstusministeeriumile. Mereasjanduse Peavalitsusel olid peale keskasutuste (kantselei, raamatupidamine ja keskladu) järgmised osakonnad:

• Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond, mille ülesandeks oli instruktsioonide väljatöötamine lootsidele, nende tegevuse järele valvamine, veeteede äramärkimine, tuletornide ja meremärkide ülesseadmine ja korrashoid ning nende valgustuse järelevalve
• Administratiivosakond, mille ülesandeks oli sadamate ja laevade kontrollimine, laevade merekindluse kindlakstegemine, sadamate ja laevade parendustööde algatamine, laevade registreerimine ja mõõtmine
• Ehituse Osakond, mille ülesandeks oli sadamate ehituskavade koostamine, ehitustööde juhatamine, erasadamate projektide kinnitamine ja järelevalve nende ehituse üle
• Uppunud Varanduste Pääste Osakond, mille ülesandeks oli päästa Eesti rannikul uppunud laevu ja nende vara müüa
• Tallinna Sadamatehased. Alates 1. novembrist 1930 sai viimane iseseisvaks riiklikuks ettevõtteks Riigi Sadamatehased.

12. veebruaril 1921 loodi Traalerite Osakond, mis tegutses 1. maini 1923.

1. jaanuaril 1922 likvideeriti iseseisev Uppunud Varanduste Pääste Osakond. Selle ülesanded pandi uppunud varanduste likvideerijale ja alates 1. juulist 1929 anti need ülesanded kõrvalametina Masinate Inspektori abile.

22. mail 1922 viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.

1. detsembril 1923 loodi Mereasjanduse Peavalitsuse juurde Laevade Inspektsioon, mis korraldas laevade merekõlblikkuse järelevalvet, laevade mõõtmisi ja remonti.

1. jaanuaril 1925 nimetati senine Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Osakond Tuletornide Osakonnaks ning likvideeriti administratiivosakond, millest jäi iseseisvate osakondadena töötama Masinate Inspektsioon ja Sadamate Inspektsioon. Kuni 1930. aastani oli tuletornide ja meremärkide ameti juhataja William Andreas Dampf.

Alates 24. augustist 1926 hakkas Mereasjanduse Peavalitsus tegelema ka jõgede süvendamistöödega.

1. aprillil 1927 moodustati Sadamate Inspektsioonist Navigatsiooni Inspektsioon.

1. aprillil 1928 võttis Mereasjanduse peavalitsus a/s Balti Päästeseltsilt üle mandri ja saarte vahelised ning Viru ranniku laevasõiduliinid ning asus neid ekspluateerima.

Seoses Meremeeste Kodu asutamisega 1. juulil 1928 tulid Mereasjanduse Peavalitsusele uued ülesanded mainitud asutuse järelevalve näol.

Veeteede Valitsus 1929–1938

1. juulil 1929 korraldati Teedeministeeriumi Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiülesanded olid laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. Nende ülesannete täitmiseks jagunes Veeteede Valitsus järgmisteks osakondadeks:

• Keskasutus
• Tuletornide Amet
• Ehituse Amet
• Masinate Inspektsioon
• Laevade Inspektsioon
• Navigatsiooni Inspektsioon.

1. novembril 1930 nimetati Tuletornide Amet Tuletornide, Meremärkide ja Navigatsiooni Inspektsiooniks, kusjuures likvideeriti iseseisev Navigatsiooni Inspektsioon. Ehituse Amet nimetati Ehitustöödeks. Sellest ajast kujunes Veeteede Valitsuse struktuur järgmiseks:

• Keskasutus (kantselei, raamatupidamine ja keskladu)
• Masinate inspektsioon
• Laevade inspektsioon
• Tuletornide, Meremärkide ja Navigatsiooni inspektsioon
• Ehitustööd

Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.

Riigihoidja otsusega 17. novembrist 1937 loodi Veeteede Valitsuse juurde Sadamate Nõukogu, mis koosnes riigi, eraomanike ja linnavalitsuse esindajaist. See oli ühendav lüli sadamate asjade korraldamisel riigi ja eraomanike vahel.

Veeteede Talitus 1938–1940

Riigihoidja poolt 8. aprillil 1938 dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Veeteede Talituse ülesandeks oli: laevade liiklemise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes; uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine ning teostamine; Eesti kaubalaevanduse arendamine ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. Veeteede talitus asus Sadama tänav 21, Tallinnas.

Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. 31. detsembri 1940 aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Mereväe Hüdrograafia Teenistusele.

Veeteede Ameti taasloomine 1990

Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle esimene peadirektor Nathan Tõnnisson. 16. jaanuaril 1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.

29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega Veeteede Amet sai iseseisva juriidilise isiku staatuse. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.

Veeteede Ameti esimene suur ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991 Riigikogus vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit.

8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse. Kuid juba 30. augustil oli välja antud liputunnistus nr 002 ro-ro-laevale Transestonia. Liputunnistus nr 001 oli reserveeritud jäämurdjale Suur Tõll, kuid sellel laeval heisati Eesti lipp alles järgmise aasta algul.

6. novembril 1992 anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.

8. jaanuaril 1994 anti välja esimesed Eesti meresõidudiplomid 15 kaptenile ja 12 vanemmehaanikule.

Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993 kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta. Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Selle kohustuste täitmiseks osteti 1993. a. Veeteede Ametile jäämurdja Tarmo. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu lahest ilmus trükist juba 27. juulil 1993.

Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulus organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimine. Merepäästeks ja merereostuse likvideerimiseks moodustati allüksus Eesti Rannavalve. 1995. aastal see likvideeriti ning merepääste läks üle Piirivalveametile ja merereostuse likvideerimine Mereinspektsioonile, nendele asutustele anti üle ka vastavad laevad. 1996. aastal moodustati Laevaliikluse Juhtimise Keskus, millele anti üle lootsimis- ja jäämurdekohustused koos vastavate laevadega. Alates 2000. aastast on jäämurdekohustus taas Veeteede Ametil, lootsimist korraldab aga AS Eesti Loots.

31. jaanuaril 1992 astus Veeteede Amet Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks. Kiiresti ühineti ka tähtsaimate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti jaanuaris 1994 Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), veebruaris 1997 Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja märtsis 2001 Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). Alates 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riikliku sadamakontrolli) täisliige.

Enamik Veeteede Ameti töötajaid jätkab tegevust 1. jaanuaril 2021 tööd alustanud Transpordiametis. Transpordiamet moodustati Veeteede Ameti ja Lennuameti liitmisel Maanteeametiga.

Vaata ka

• Veeteede Ameti Teataja
• Politsei- ja Piirivalveameti laevastik
• Eesti merevägi
• Eesti Loots
• Keskkonnainspektsioon

Välislingid

• Teadaanded meremeestele
• Täielik Eesti navigatsioonimärgistuse ja toodrite andmekogu