Vastseliina Gümnaasium

Vastseliina Gümnaasium on gümnaasium Võrumaal Võru vallas Vastseliinas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1626. aastal, kui algas Vastseliina kihelkonna moodustumine ja ametisse astus luterliku koguduse esimene õpetaja Christiern Henrici, Vastseliinas kihelkonnakooli tõenäoliselt ei olnud, sest idapoolne Lõuna-Eesti (välja arvatud linnad) oli veel katoliku usku, katoliku kirik rahvaharidust ei edendanud, Henrici oli arvatavasti pigem misjonitöö tegija ja koguduse rajaja kui harilik kirikuõpetaja ning puudusid Rootsi valitsuse korraldused nii kihelkonna- kui ka mõisakoolide asutamise kohta. Kirikukatsumise protokollides ei mainita kihelkonnakooli, aga see asutati seal oletatavasti juba Rootsi ajal, sest Vastseliina kiriku maa annetas Gustav Masingi väitel Rootsi valitsus ning need maad määrati peale kirikuõpetaja ja köstri ka kihelkonnakoolile.^[1] Vanimate veneaegsete kirikukatsumise protokollide põhjal oli seal ¼ adramaad nii köstri- kui ka koolimaad.

Andmed Vastseliina kihelkonnakooli töö alguse kohta Vene ajal puuduvad. Aastatel 1702–1709 Kambjas töötanud ja 1722 Vastseliinasse asunud pastor Timmermann tõenäoliselt (kuna Kambjas oli kool juba olemas) kas asutas seal kooli või jätkas juba rajatud koolis õpetamist. 1998. aasta suvel hariduskonverentsiks valmistudes Läti Ajalooarhiivist leitud 17. jaanuaril 1725 koostatud kirikuvisitatsiooni protokollis on kirjas, et Vastseliinas oli koolmeister Martin Melhson ja köster Jahn Kersten, seega tähistati 2000. aastal Vastseliinas koolihariduse andmise 275. aastapäeva praeguse koolimaja juurde hariduskivi paigaldamisega. Läti Ajalooarhiivist pärinevas 10. jaanuaril 1736 koostatud vanaalamsaksakeelses kirikuvisitatsiooni dokumendis nimetatakse kooli Neuhauseni (tolleaegne Vastseliina kihelkonna nimi) kooliks ja märgitakse, et seal õpetab köster Kersen juba 6 aastat, õpilasi oli 22.^[2] 1753 ehitati köstri maja, kus oli rehetuba, ühes neist töötas kool, 1765 oli 1 köstrikool, 1766/67. õppeaastal asutati kihelkonda külakoole, kuid õpilasi oli väga vähe raamatute puuduse tõttu. 1774–1777 oli kihelkonnas 1 köstrikool 59 õpilasega, 6 mõisa- ja külakooli 182 õpilasega. 1780–1790 kihelkonda tunduvalt rohkem koole soovinud pastor Marpurgi väitel hakati kirjutamist õpetama tema ametiaja alguses 1782. aastal. Kooli 12 poisile õpetati peale usuõpetuse, laulmise ja lugemise ka kirjutamist (mida tõendab visitatsiooni protokoll ja selle juurde lisatud Räpina Paberivabriku paberist valmistatud 9 kirjanäidist, mis on teadaolevalt esimesed omataolised) ja arvutamist. 1784/85. õppeaastal oli 6 mõisa- ja külakooli ning 1 köstrikool, 1785/86 8 mõisa- ja külakooli. Mitterahuldavad olid tingimused 4 mõisa- ja külakoolis, kõige konkreetsemad andmed maarahva laste kirjutamisoskuse ja kirjatehnika kohta pärinevad Vastseliina kihelkonnakoolist. 1806. aastal loobus Vastseliina kirikukonvent ikalduse tõttu kihelkonnakooli asutamisest. Küla- ja mõisakoolides õpetati peamiselt lugemist ja usuõpetust, ainult Vastseliina kihelkonnas (1809/10. õppeaastal 10 mõisakoolist üheksas) õpetati ka kirjutama. 1819. aasta talurahvaseaduse järgi pidi igas vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas olema kihelkonnakool, mis konvendi otsusega ka 1833. aastal avati. 1851/52. õppeaastal oli kihelkonnas koduõpetusele lubatud 948 last, koolis pidi käima 100, kuid neist ükski ei käinud koolis korrapäraselt tervet talve. Koolile ehitati aastatel 1881–1883 uus maja. Aleksander Undritz töötas koolis aastatel 1887–1930.

1919/20. õppeaastal nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati 5. ja 6. õppeaasta. 1930. aastal koolijuhiks saanud Johannes Saarniit kirjutas kooli 200. juubeliks raamatu “Vastseliina Algkool 1737–1937” ja lahkus sõjakeerises Vastseliinast.^[3]

Õpilaste arv[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta	Õpilasi	Õpetajaid
1900	36	?
1905	63	?
1910	48	?
1915	86 (ühes Tsolli kooliga)	?
1920	43 (ainult 5.–6. klass)	?
1925	111 (3.–6. klass)	?
1930	126 (1.–6. klass)	?
1931	146	?
1932	165	?
1933	177	?
1934	173	?
1935	169	?
1936	191	?
2022	274	?