’Omar Khayyām

’Omar Khayyām (pärsia keeles عمر خیام (’Omar-e Khayyām); eesti keeles kasutatud nimekuju Umar Hajjam; ehk Ghiyās ol-Dīn Ab'ol-Fath Omār Ibn Ebrāhīm Khayyām Neyshābūrī, (pärsia keeles: غیاث الدین ابو الفتح عمر بن ابراهیم خیام نیشابوری)(18. mai 1048 Neyshābūr, Iraan - 4. detsember 1131, Neyshābūr, Iraan) oli pärsia luuletaja, matemaatik, filosoof ja astronoom.

Khayyām sündis Kirde-Iraanis (tollases Pärsias) Neyshābūris ning veetis suurema osa elust Karakhaniidide dünastia ja Seldžukkide õukondades ajastul, millesse jäi ka Esimene ristisõda.

Matemaatikuna tuntakse teda peamiselt töö poolest kuupvõrrandite liigituse ja lahendusmeetodite vallas, kus ta pakkus välja geomeetrilised lahendused koonuslõigete abil.^[1] Astronoomina lõi ta Džalali kalendri - päikesekalendri, milles on väga täpne 33-aastane tsükkel lisa-aastate jaoks. Kuna selles tekib ühepäevane viga alles 5000 aastaga, oli see täpsem kui 1582. aastast pärinev Gregoriuse kalender, milles ühepäevane viga tekib 3330 aastaga ^[2]^[3]

Luules teatakse Khayyāmi peamiselt nelikvärsside rubaiide järgi. Eesti keelde on neid tõlkinud Haljand Udam, populaarseima inglise tõlke autor oli Edward FitzGerald.

Teosed eesti keeles

Umar Hajjam, "Nelikvärsid". Pärsia keelest tõlkinud Haljand Udam; illustreerinud Villu Toots. Eesti Raamat, Tallinn 1967, 88 lk
Umar Hajjam, "Nelikvärsid". 2. trükk. Pärsia keelest tõlkinud, seletused ja kommentaarid kirjutanud Haljand Udam; kujundanud Tiiu Allikvee. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, 256 lk

Vaata ka

Khayyāmi tänav

Viited

↑ O'Connor, John J.; Robertson, Edmund F., "Khayyam^{[alaline kõdulink]}", MacTutor History of Mathematics archive, University of St Andrews.
↑ Seyyed Hossein Nasr and Mehdi Aminrazavi. "An Anthology of Philosophy in Persia, Vol. 1: From Zoroaster to 'Umar Khayyam", I.B. Tauris in association with The Institute of Ismaili Studies, 2007, lk 200
↑ "The Cambridge History of Iran", Volume 4. Cambridge University Press (1975): Richard Nelson Frye, lk 659

Kirjandus

Jaan Puhvel, "Telgitegija telgitagused" (raamatu "Nelikvärsid", 1967, arvustus) – Mana 1968, nr 2 (34); ka Jaan Puhveli raamatus "Ulgvel ja umbes", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 74–76
Georgi Gulia, "Legend Umar Haijamist" (biograafiline romaan). Vene keelest tõlkinud Merike Mölder. Eesti Raamat, Tallinn 1977, 196 lk
Haljand Udam, "Umar Hajjami potisepp ja tema savi" – Vikerkaar 1995, nr 3, lk 66–69

Välislingid

Jan Kaus, "Umar Hajjami lähedus ja kaugus" (raamatu "Nelikvärsid", 2000, arvustus) – Postimees/Arter 22. 4. 2000, lk 12–13
Peet Lepik, "Haljand Udami juhatus veini juurde" – Sirp 5. 5. 2000, lk 6

[mactutor-1] O'Connor, John J.; Robertson, Edmund F., "Khayyam^{[alaline kõdulink]}", MacTutor History of Mathematics archive, University of St Andrews.

[Aminrazavi-2] Seyyed Hossein Nasr and Mehdi Aminrazavi. "An Anthology of Philosophy in Persia, Vol. 1: From Zoroaster to 'Umar Khayyam", I.B. Tauris in association with The Institute of Ismaili Studies, 2007, lk 200

[The_Cambridge_History_of_Iran-3] "The Cambridge History of Iran", Volume 4. Cambridge University Press (1975): Richard Nelson Frye, lk 659

[1]

[2]

[3]