Mine sisu juurde

Turkmentšai rahu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Turkmantšai leping)
Turkmentšai rahu
Lepingu allkirjastamine
Tüüp Rahuleping
Jõustunud 22. veebruar 1828
Koht Turkmenchay, Iraan
Alla kirjutanud

Ivan Paskevitš


Abbas Mirza
Mirza Abolhassan Khan Ilchi
Osapooled Venemaa Keisririik
Kadžaaride Iraan
Keeled Vene
Pärsia

Turkmentšai rahu (pärsia keeles عهدنامه ترکمانچای, Ahdnāme-ye Torkmânčây; vene keeles Туркманчайский договор, Turkmantšaiski dogovor) oli rahuleping Iraani ja Venemaa vahel, millega lõppes viies Vene-Pärsia sõda (1826–1828). Venemaa ja Pärsia sõlmisid rea lepinguid, millega Pärsia oma aladest Kaukaasias loobus ning Turkmentšai oli nendest teine. Esimene, Gulistani rahu, sõlmiti 1813 ning viimane, Akhali rahu, 1881.

Leping allkirjastati 21. veebruaril 1828 Torkamanchay asulas, mis asub Tabrīzi ja Teherani vahel. Pärsia andis sellega Venemaale mitmed Taga-Kaukaasia alad: Erivani Khaaniriigi, Nahhitševani Khaaniriigi ja ülejäänud osa Talyši Khaaniriigist. Vene-Pärsia piir hakkas kulgema mööda Araksi jõge. Loovutatud alad moodustavad praegu Armeenia, Aserbaidžaani lõunaosa, Nahhitševani ning Türgi Iğdıri provintsi.

Pärsia poolelt allkirjastasid lepingu kroonprints Abbas Mirza ja šahh Fath Ali-šahhi kantsler ning Venemaa poolelt kindral Ivan Paskevitš. Sarnaselt 1813. aasta Gulistani rahuga sundisid venelased selle pärslastele oma sõjalise eduga peale. Paskevitš ähvardas, et Teheran vallutataks viie päevaga, kui Pärsia esindajad lepingut ei allkirjastaks.

Turkmentšai ja Gulistani rahulepingutega lõppes Venemaa kampaania Iraani Kaukaasia alade vallutamiseks, venelased olid endale saanud praeguse Dagestani, Gruusia idaosa, Aserbaidžaani ning Armeenia. Kõik need alad olid pikka aega enne seda Pärsia mõjusfääri kuulunud.

Gulistani ja Turkmentšai lepingute tagajärjel sai Venemaa (ja hilisem Nõukogude Liit) need alad enda kätte umbes 180 aastaks ning Dagestan on Venemaa osa tänapäevani. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist iseseisvusid kolm Gulistani ja Turkmentšai rahulepingutega saadud aladel asuvat riiki: Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia.

  • H. Pir Nia, Abbas Eghbal Ashtiani, B. Agheli. History of Persia. Tehran, 2002. p. 673–686. ISBN 964-6895-16-6
  • Fisher, William Bayne; Avery, P.; Hambly, G. R. G; Melville, C. (1991). The Cambridge History of Iran. Kd 7. Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0521200954.