Tähnikvesilik

Tähnikvesilik
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kahepaiksed Amphibia;
Selts	Sabakonnalised Caudata;
Sugukond	Salamanderlased Salamandridae;
Perekond	Lissotriton;
Liik	Tähnikvesilik;
Binaarne nimetus
	Lissotriton vulgaris; Linné, 1758

Tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris^[1], varasema nimega Triturus vulgaris) on salamanderlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.

Tähnikvesilik on levinud peaaegu kõikjal Euroopas (välja arvatud Lõuna-Prantsusmaa, Pürenee poolsaar ja Lõuna-Itaalia). Eestis on tähnikvesilik väga tavaline. Elab järves.

Iseloomustus

Täiskasvanud isendid on kuni 11 cm pikad, emased mõnevõrra lühemad. Tähnikvesilike nahk on sile või peensõmerjas. Isendite seljapiirkond on oliivpruuni värvi, kõhualune kollakas, keha kaetud tumedate täppidega.

Elupaik ja levik

On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool.

Vaata ka

Viited

↑ "Tähnikvesilik - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 19. märtsil 2024.

Välislingid

Tähnikvesilik andmebaasis eElurikkus
Tähnikvesilik andmebaasis "Eesti selgroogsed"

[1] "Tähnikvesilik - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 19. märtsil 2024.

[1]