Tondi

Tondi
Pindala: 1,33 km²
Elanikke: 4102 (01.01.2020)
Koordinaadid: 59° 25′ N, 24° 44′ E

Tondi on asum Tallinnas Kristiine linnaosas. Asum piirneb Lilleküla, Kitseküla, Järve, Mustamäe ja Siili asumiga. Tondi asumi pindala on 1,33 km².

Tondi piirkond on saanud nime Tallinna bürgermeistri, maaomaniku, kaupmehe, Mustpeade vennaskonna liikme Jobst Dunte (1569–1615) järgi, kes rajas Tondi tänava lõppu suvemõisa. Tondi nimi oli vanasti levinud kaugemale kui praegu, näiteks kutsus rahvas nüüdse Lepistiku ja Pargitiigi pargi lähedale jäävat kõrghaljastusega ala Tondi metsaks. Tondi elanikeks on end pidanud ka Sääse ja Lehola bussipeatuste vahel asunud endise küla elanikud. Tondi liivikuks kutsutakse ulatuslikku liivikuala, mis ulatub Ülemiste järvest J. Sütiste teeni.

Ajalugu

Tondi asumi arengule on mõjunud positiivselt linna tihedalt hoonestatud piirkonna lähedus ja asumit läbiv suurteede võrgustik. Tondit läbis vana Pärnu maantee (tänapäeval Tondi tänav) ning tee, mis ühendas Paldiski ja endist Pärnu ja Viljandi maanteed (praegune Linnu tee ja Seebi tänav).

17. sajandil ehitati Tondile esimesed mõisad. Rootsiaegne Tondi mõis ja hiljem ehitatud suvemõis asusid praegusel Tondi tänaval kõrvuti, lisaks olid asumis Tiesenhausenite suvemõis ja Springthali (Sprinckthali) suvemõis. Sõjaväelinnaku rajamist Tondile alustati 1910. aastal, alates 1920. aastast tegutses seal ka sõjakool. 1. detsembril 1924 üritasid mässajad viia läbi riigipööret, mille üheks osaks oli ka Tondi kasarmute ründamine ning sealt relvade hankimine. Rünnak ebaõnnestus ja selle päeva sündmuste mälestamiseks on püstitatud Tondi-poiste mälestussammas. Pärast sõda asusid Tondi sõjaväelinnakus Nõukogude armee väeüksused.

Enne I maailmasõda loodi Tondile ka väeosa staabihoone (A. H. Tammsaare tee 25). Aastatel 1967–1994 tegutses seal 144. kaardiväediviisi juhtkond koos komandandi- ja spordiroodu ning orkestriga.

Tondi raudteepeatus avati 1933. aastal ning trammiühendust pikendati Tondini 1936. aastal.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2020	4102
2017	3989
2016	3953
2015	3862
2014	3733
2013	3501
2012	3470
2011	3416

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased aga 10–19%.

Olulisemad objektid

Tondil asuvad Sõjakooli park ja Tondimõisa ehk Dunteni park. Asumi territooriumile jäävad Kotka staadion ja Tondi maneež.

Haridus ja kultuur

Tondi asumisse jäävad Audentese Erakool, Audentese Spordigümnaasium, Tallinna Tondi Põhikool ja MTÜ Inimeselt Inimesele Käo Põhikool.

Tondi asumi tänavad

Marsi tänav, Rivi tänav ja Sammu tänav on saanud nime Tondil asunud sõjakooli järgi. Tondi selles osas, mis piirneb Lillekülaga, on tänavanimed seotud peamiselt lindudega. Tondil asuvad veel Auli tänav, Haraka tänav, Kajaka tänav, Kampri tänav, Kitseküla tänav, Kotka tänav, Käo tänav, Linnu tee, Lõokese tänav, Nõmme tee, Oksa tänav, Pardi tänav, Rahumäe tee, Rähni tänav, Seebi tänav, Sõjakooli tänav, A. H. Tammsaare tee, Tondi tänav, Tüve tänav, Västriku tänav ja Ööbiku tänav.

Galerii

• 
  Sprincktal´i suvemõisa peahoone
• 
  Tondi sõjaväelinnaku kasarm Tondi tn 51(2)
• 
  Tondi sõjaväelinnaku sööklahoone
• 
  Dunteni park 01
• 
  Tondi raudteehoone (tänapäev)

Vaata ka

• Tondi kauplus
• Tondi lasteaed-algkool
• Tondi lood
• Tondi mõis ehk Dunteni mõis
• Tondi bussipeatus
• Tondi raudteepeatus
• Tondi trammipeatus
• Tondi postkontor
• Tondi raamatukogu
• Tondi raba
• Tondi sõjakool
• Tondi tänav

Välislingid

• Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis – Postimees, 14. september 2007.
• Tondile kerkib Olümpia hotelli kõrgune hoone – Postimees, 4. september 2009.