Toksikoloogia

Toksikoloogia (algupäraselt pärit kreekakeelsest sõnast τοξικός – toxicos ehk mürgine) on bioloogial, keemial ja meditsiinil põhinev teadusharu, mis tegeleb kemikaalide kahjulike mõjudega elusorganismidele.

Toksikoloogia isaks on nimetatud Šveitsi päritolu arsti ja loodusteadlast Theophrastus Phillipus Auroleus Bombastus von Hohenheimi (1493–1541) (hüüdnimega Paracelsus). Paracelsus on tuntud toksikoloogia hüüdlause "Alle Dinge sind Gift und nichts ist ohne Gift; allein die Dosis macht, dass ein Ding kein Gift ist.", mis otsetõlkes tähendab, et "kõik asjad on mürgised ja ei ole olemas midagi, mis ei oleks mürgine; doos määrab selle, kas asi on mürgine või mitte". Seda hüüdlauset tõlgitakse sageli ka kujul "doos määrab mürgi" või ladina keeles "Sola dosis facit venenum".

Toksikoloogia üks peamisi alustalasid ongi seos kemikaali doosi ja sellele kemikaalile eksponeeritud organismil ilmnenud mõju vahel. Enamuse kemikaalide mõju elusorganismidele on doosist sõltuv; ehk madalatel doosidel kemikaalidel mürgist mõju ei ilmne. Üks toksikoloogias peamiselt kasutatavaid mõõtühikuid on LD50, mis märgistab poolletaalset doosi ehk kemikaali doosi, mis omab efekti poolele testpopulatsioonile. Kõige sagedamini kasutatavad testloomad on rotid või hiired, nende põhjal prognoositakse ka testkemikaalide mürgisust inimesele. Enamasti on aga kemikaalide toksilisus liigispetsiifiline ning liikidevaheline testide tulemuste ülekanne võib osutuda problemaatiliseks. Uuemad testmeetodid toksikoloogias hoiduvad aga loomadel testimisest, kasutades organismist eraldatud üksikud rakke ehk rakuliine.

Kemikaali toksilisuse määravad järgmised tegurid:

kemikaali doos – enamasti testitakse nii suuri doose, mida manustatakse ühekordselt (akuutne test), kui ka pikema ajaperioodi vältel manustatavaid väikseid doose (krooniline test);
kemikaali manustamise viis
- sissesöömine (ingestion)
- sissehingamine (inhalation)
- absorptsioon naha kaudu.

Näiteks: kemikaalid, mida on ohutu joogi koostises manustada, ei ole tingimata ohutud siis, kui neid verre süstida.

Muud tegurid
- Liik, millel toksilisust testiti Näiteks: toit, mis on inimesele ohutu, ei ole alati ohutu koduloomadele.
- Testorganismi vanus
- Testorganismi sugu
- Testorganismi tervislik seisund
- Testi keskkond
- Testorganismide individuaalsed iseloomujooned. Näiteks: noore lapseootel naise, kes elab soodsas keskkonnas, kemikaalitundlikkus on teistsugune kui vanemal uimastisõltlasest meesterahval. Pähklite söömine võib pähklite suhtes allergilisele inimesele olla eluohtlik.

Kõikide eelnimetatud tegurite ja kemikaalide toksilise mõju viiside testimiseks on välja töötatud erinevad testsüsteemid. Erinevaid protokolle kasutatakse akuutse ja kroonilise toksilisuse testimiseks, nahaärrituse ja allergiate tekkimise uurimiseks, reproduktiivtoksilisuse ja vähi tekkimise (kantserogeensuse) uurimiseks.

Vaata ka