Toiduvärvid
Toiduvärvid on värvained, mida kasutatakse toiduainele soovitud värvuse andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks.
Liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Päritolu järgi eristatakse looduslikke ja sünteetilisi toiduvärve.
Eraldi klassi moodustavad toiduvärvid, mis saadakse sünteetiliste päritoluga osistest, kuid mille koostis on looduslikega ühesugune ehk niinimetatud naturaalidentsed toiduvärvid.
Värvuse järgi eristatakse kollaseid, punaseid, siniseid, rohelisi, pruune ja musti toiduvärve, lahustuvuse järgi vees lahustuvaid ja rasvas lahustavaid toiduvärve.
Keemilise struktuuri järgi jaotuvad looduslikud toiduvärvid antotsüaanseiks, karotinoidseiks, klorofülseiks ja betalaiinseiks. Sünteetilised toiduvärvid jagunevad asopurasoloonseiks, mono-, di- ja triasovärvideks ning ksantiinse-, indigo- või triasüülmetaanse struktuuriga toiduvärvideks.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed andmed toiduvärvide kasutamise kohta pärinevad Plinius Vanemalt, kes kirjeldas, kuidas Antiik-Roomas värviti looduslike värvainete ja värvimuldadega veini ja leiba. 1960. aastast on kiiresti arenenud sünteetiliste toiduvärvide tootmine, sest need tunduvalt odavamad kui looduslikud ning heade kasutus- ja säilimisomadustega. Kuid mitte kõik sünteetilised toiduvärvid ei ole inimese tervisele ohutud. Seetõttu hakati 1980. aastatel uuesti tähelepanu pöörama looduslikele toiduvärvidele. Paljudes riikides on toiduvärvide kasutamine allutatud kindlatele eeskirjadele. Maailma suurimad toiduvärve tootvad ettevõtted on Hoffmann ja Roche, mis toodab looduslikke toiduvärve Givaudian ja Dynapol.