Mine sisu juurde

Gustav Adolfi Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna keiser Nikolai I Gümnaasium)
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasiumi peahoone
Asutatud 1631
Kooli tüüp gümnaasium
Direktor Henrik Salum
Õpilasi 1522 (2023/2024)[1]
Klassikomplekte 53 (2023/2024)[1]
Asukoht Tallinn, Harju maakond
Aadress Suur-Kloostri 16
Kooli ajaleht Ausõna
Deviis Vanim, vaimne, väärikas
Koordinaadid 59° 26′ 23″ N, 24° 44′ 35″ E
Gustav Adolfi Gümnaasium

Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas. See on Eesti vanim katkematult tegutsenud kool, mille asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1631. aastal.[2]

Kooli põhiruumid paiknesid kuni 1990. aastani endise Tallinna Põha Miikaeli kloostri läänetiivas. 1990. aastal sai kool oma käsutusse ka kloostri idatiiva. Võimlahoone teisel pool Suur-Kloostri tänavat valmis 1912. aastal. Tänapäeval õpivad peamajas (Suur-Kloostri 16) progümnaasiumi ja gümnaasiumi õpilased, Kotzebue õppehoones (Vana-Kalamaja 9) õpivad põhikooli I ja II kooliastme õpilased.[2]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Varasem tegevus hilisemas koolihoones

[muuda | muuda lähteteksti]

1219. aastal rajati tänapäeva kooli kohale Ventseli kabel (suure tõenäosusega esimene teadaolev kabel Eestis), mis laiendati 1249. aastal tsistertslaste ordu Püha Miikaeli ehk Mihkli nunnakloostriks, mis tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, kui kloostrist sai protestantlik hoolekandekeskus. 1599. aastaks olid kõik kloostrile iseloomulikud jooned kaotatud ja klooster suleti reformatsioonikeerises 1629. aastal.[1]

Gümnaasiumi asutamine ja Rootsi aeg

[muuda | muuda lähteteksti]

1617. aastal leppisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond kokku, et Tallinna on vaja uut kooli. Sobivaks asupaigaks peeti reformatsiooni tagajärjel rae ja rüütelkonna ühisvaldusse sattunud hoonetekompleksi, kus varem oli tsistertslaste klooster. Kooli elluviimisidee takerdus osapoolte erimeelsuste tõttu 26. jaanuarini 1626, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf hakkas riigi kooliuuenduskava rakendama ja leidis, et gümnaasiumi avamine Eestis on hädavajalik, sest Eestimaa asus lähimatest kõrgeimatest õppeasutustest kaugel. Gustav II Adolf moodustas riikliku komisjoni koolivaidluste lahendamiseks ja eeltööde tegemiseks. 24. veebruaril 1630 sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond transaktsiooni, mille kohaselt tuli Miikaeli kloostri ruumes asutada gümnaasium, kus saavad haridust nii aadlike kui ka kodanike lapsed. 16. veebruaril 1631 sõlmisid osapooled gümnaasiumi tegeliku asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud Gustav II Adolf. Tallinna gümnaasium avati 16. juunil (vkj 6. juunil) 1631.[3]

Gümnaasiumi tegevust kontrollisid neli rae ja neli rüütelkonna esindajat, kes moodustasid gümnasiarhide kolleegiumi. See tähendas õppetöö, majandusasjade, ülalpidamise korraldamist ja professorikandidaatide valimist. Professorid kinnitas ametisse Eestimaa kuberner. Õppekeel koolis oli ladina keel. Mõõgakandmine oli lubatud vaid lõpuaktusel abiturientidel. Gümnaasiumi esimene rektor ja usuteaduse õpetaja oli 1632. aastast Petrus Goetschenius (Peter Goetschen)[4], seejärel Heinrich Vulpius (1632–1646). Tallinna gümnaasiumi rektori ja Tallinna Niguliste koguduse pastorina tegutses Heinrich Arningk (u 1609–1662)[5]. 1745. aastani koosnes gümnaasium neljast klassist: prima, secunda, tertia ja quarta. Õppekava oli traditsioonilise akadeemilise humanitaarkallakuga ning ladina keele õpetamine oli põhiline. Õppejõud pidi vanemate õpilastega rääkima üksnes ladina keeles ja noorematega nii palju, kui oli võimalik. Gümnaasium oli eelkõige ettevalmistav õppeasutus ülikooli astumiseks.[1]

1633. aastal avas Christoph Reusner kooli juures trükikoja. Samas kohas (aadressil Kooli tänav 2) tegutseb tänapäeval Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium. 1654. aastal asutati kooli raamatukogu. Aastatel 1674–1683 töötas gümnaasiumis kantorina Saksa helilooja Johann Valentin Meder, kes 1680. aastal komponeeris ja kandis ette õpilaste abiga esimese ooperi Eestis. Talle on pühendatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi aula. Toonase kreeka keele professori Reiner Brockmanni sulest pärinevad esimesed teadaolevad eestikeelsed juhuluuletused ja luulekunstiprofessori David Cunitiuselt oratsioonid[6]. Matemaatikaprofessor Gebhard Himselius juhendas Tallinna bastionide ehitust 1647. aastast ja laskis ehitada Uue-Viru värava ja Väikese Rannavärava bastioni.[1]

1656. aastal, kui Vene-Rootsi sõja käigus kapituleerus ka Tartu linn piiravatele Vene vägedele ja Academia Gustaviana töö Tartus katkes, põgenesid Academia Gustaviana professorid ja üliõpilased sõja jalust Tallinna, kuid katse rajada ülikool Eestimaa pealinnas äpardus Tallinna rae vastuseisu tõttu. 19. märtsil 1657 pidas gümnaasiumi saalis avakõne Georg Preuss[7]. Professorid said kasutada Tallinna gümnaasiumi ruume küll kuni 1665. aastani, mil Academia Gustaviana akadeemiline tegevus lõplikult soikus.[1]

Vene tsaariaeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Põhjasõja lõppu Eesti territooriumil osutus koolitegevuse taasalustamine raskeks katsumuseks. 1710. aastal algas õppetöö kolme õpilase ja ühe õppejõuga, retoorika-ajaloo professor Johann Rudolf Brehm. 1716–1718 oli koolihoone sõjaväevõimude käes ning seal hoiti vange. Alles pärast Nystadi ehk Uusikaupunki rahu sõlmimist hakkas taastuma gümnaasiumi vaimne potentsiaal ja palgati uusi professoreid. Usuõpetus asendus dogmaatilise teoloogiaga ja arvutamisest sai rakendusmatemaatika. Üha rohkem praktilisemaks said reaalained: stereomeetrias seati esikohale praktilised teadmised, geomeetrias tehti väliõppusi ja trigonomeetrias tuli tunda ja osata kasutada siinust ja tangensit. Ajapikku kasvas saksa ja vene keele osakaal õppekeelena. Samuti õpiti prantsuse keeles jutustama, heebrea ja kreeka keelt lugema. Ladina keele kursuses käsitleti kuulsaid kirjanikke ja kirjandusteoseid. Kooliaasta kestis lihavõttepühadeni. 1734. aastal pühitseti vanasse kloostrikirikusse õigeusklik Issanda Muutmise peakirik. Kooli ümberehitusel planeeriti uus katus, observatoorium (jäi ehitamata) ja raamatukogutuba. 1740–1742 ehitati gümnaasiumihoone ümber.[1]

Aleksander I koolireformiga sai keiserlikust gümnaasiumist III astme Tallinna kubermangugümnaasium, mille pidulik avamine toimus 13. jaanuaril 1805. Kahekorruselise koolihoone esimesel korrusel asus gümnaasium ja ülemisel saksakeelne Tallinna kreiskool. 1807. aastaks oli koolis kolm klassi, madalaimaks tertia. Gümnaasiumikursus oli tugeva klassikalise kallakuga. Pärast gümnaasiumi muutmist 1804. aasta kooliseaduse alusel kubermangugümnaasiumiks olid selle direktoriteks kuni 1830. aastateni Göttingeni ülikooli kasvandikud. Aastatel 1806–1814 oli ajaloo ja geograafia ning 1814–1838 klassikaliste keelte professor Göttingenist pärit Philipp Willigerod. 1820. aastal loobuti ühtluskooli põhimõtetest, gümnaasium määrati jõukamate laste jaoks. Erandiks olid madalamast seisusest andekamad õpilased. 1849. aastal tehti heebrea keele õpe vabatahtlikuks, kärbiti usuõpetuse, ladina ja kreeka keele tunde, suurendati ajaloo, matemaatika, vene ja saksa keele tundide arvu ja juurde võeti masinaõpetus, joonistamine ja prantsuse keel. Hindama hakati viiepallisüsteemis. 1861. aastal muudeti Tallinna kubermangugümnaasium seitsmeklassiliseks. Esimesed teadaolevad eesti soost õpilased võeti kooli vastu direktor Christoph Adam von Stackelbergi ajal.[1]

Venestamispoliitika ajal 1890. aastal nimetati kubermangugümnaasium ümber Keiserlikuks Nikolai I Gümnaasiumiks ja mindi saksakeelselt õppelt üle täielikult venekeelsele õppele. Ainult luterlikus usuõpetuses tohtis saksa keeles õppida. Kohustuslikuks sai ka vesihall koolivorm, mida tuli gümnasistidel kanda ka väljaspool kooli. 1905. aastal tuli kuraatorilt eesti keele õpetamise luba, mis jäi reaalselt aga kasutamata, ning eesti keele õpetamiseni ei jõutud. Kreeka keelest sai valikuvaba aine, ladina keelt hakati õpetama alates kolmandast klassist ja vene keele tunde anti saksa keele tundide arvelt. 1910. aastal ehitati koolihoonele (tolleaegse aadressiga Kloostri tänav 2) juurde korrus ja 1911. aastal avati üle tee koolimajale võimla (vanim Tallinnas) koos uute õpetajate korteritega, 1913. aastal asutati kooli spordiring. Gümnaasiumi direktor oli Grigori Lvovitš Bukovitski. 1912. aastal lisati kohustusliku ainena sõjaline ettevalmistus.[1]

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese maailmasõja jooksul keskenduti Venemaa ajaloole ja geograafiale ning osa klassiruume muudeti palatiteks.[1]

Saksa vägede pealetungiga 1917. aastal evakueeriti venelastest õppejõud osa kooli varaga Nižni Novgorodi kubermangu. Tallinna jäänud lapsevanemad algatasid uue kooli loomise, liites Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja Nikolai I Gümnaasiumi Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumiks. Uus kool oli 8-klassiline ja selles oli kohustuslik õppeaine eesti keel.[1]

25. veebruaril 1918 alanud Saksa okupatsiooniga Tallinnas kaotati koolide autonoomia. Keelati tsaariaegne koolivorm, määrati õppemaks 80–100 marka, kool nimetati ümber, koolidirektor ja paljud vene päritolu või eestimeelsed õpetajad lasti lahti, mindi üle Preisi koolisüsteemile, võimlasaal muudeti hobusetalliks. Uus õppeaasta lükkus edasi toidunappuse tõttu, mille all oli juba eelneval õppeaastal üle poole õpilastest koolis kannatanud.[1]

1918. aasta novembris algas Vabadussõda. Punaarmeed saatis sõja algul edu ja üsna pea oli ohus Tallinna langemine vaenlase kätte. Tallinna linnavolikogu kuulutas kõik Saksa võimude ümberkorraldused (peale õppemaksu) kehtetuks. Õppetööd segas saksa õpetajate lahkumine ja õpilaste mobiliseerimine Kaitseliitu. Asemele võeti eesti õpetajad ja saksakeelsed klassid likvideeriti. 18. märtsiks 1919 oli esimest korda kooli ajaloos tegemist täielikult eestikeelse kooliga. Direktoriks valiti Aleksis Kuusik (1919–1940 ja 1944–1946). Kooli ruume kasutasid Soome vabatahtlike abiväed. Vabadussõjas osales üle 130 Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi õpilase, noorimad neist 15-aastased. Seitse poissi langes sõjas. Mitmeid autasustati Vabadusristiga ja kõigil osalenuil oli pärast sõda vabastus õppemaksust. Langenutele on pühendatud Mederi saalis marmortahvel, mis avati piduliku aktusega 24. veebruaril 1922.[1]

Eesti Vabariigi aeg

[muuda | muuda lähteteksti]

Noores Eestis oli algkool kuueklassiline ja tasuta õppega, kuid gümnaasium tasuline ja enamasti viieklassiline. 1920. aastal korraldas ja võitis kool linna jalgpalliturniiri ning toimus ajalooline korvpallimatš Tallinna Reaalkooliga, mida loetakse Eesti korvpalliajaloo alguseks.[1]

1931. aastal organiseeriti kooli 300. tegevusaasta juubeliks suured spordivõistlused ja arutlusele võeti Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasiumi nime muutmine. Ettepaneku anda koolile taas Gustav II Adolfi nimi tegi 7. juunil 1931 vilistlane Viktor Päts. 1930. aastate vabariigi valitsuse poliitika mõjul saksa keele tähtsuse vähenemisega sai inglise keel esimeseks võõrkeeleks ja saksa keel taandati teiseks. 1937. aastal lisati klassijuhataja tunnid, kus käsitleti eetikat, pedagoogikat ja filosoofiat, arendati käitumist. Räägiti ka seksuaalkasvatusest.[1]

Teine maailmasõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooniga vabastati 19. augustist 1940 ametist[8] direktor Aleksis Kuusik ja samast kuupäevast sai direktori kohuste täitjaks[9] varem Tallinna Linna Naiskutsekoolis töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja Karl Taev. Nõukogude Liidus kasutatud koolide nummerdamissüsteemi järgi sai Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinna 1. Keskkool. Kaotati õppemaks ning kodanlikke ideoloogiaid propageerivad ained asendati vene keele, konstitutsiooni ja sõjaväelise kasvatusega. Koolis tegutses Tallinna aktiivsemaid kommunistlike noorte allorganisatsioone, mis kogunesid direktori ametiruumides ja levitasid seinalehte "Ise ehitame", kus kritiseeriti koolielu väärnähtusi ja kajastati päevasündmusi. Õppeedukuse tõstmist peeti nii tähtsaks, et mahajäänuid hakati ahistama. 16. veebruaril 1941 kinnitati direktoriks kooliinspektor Vassili Peet. Kartes repressiooni võimude poolt, kirjutas ta väga punaseid kõnesid, mis jätsid õpilastele temast vale mulje.[1]

Kui Saksa väed Tallinna hõivasid, anti direktor Vassili Peet punasena üles ning hukati ta enda õpilaste poolt. Saksa okupatsiooni ajal taastati Eesti Vabariigi aegne koolikorraldus, mistõttu läks keskharidus taas tasuliseks. Esimeseks võõrkeeleks sai saksa keel, teiseks inglise keel. 28. augustist 1941 paiknesid gümnaasiumihoonetes Saksa väeosad, Raudteevalitsus ja Eesti Leegion. Õppetöö toimus 1941/1942. õppeaastal Tartu maantee 44 majas, 1942/1943 Sakala 51 majas veel kahe kooliga. 1943/1944. õppeaastal viidi õppetööd läbi algul Tallinna Reaalkooli ruumides, pärast Narva evakueerimist Jakob Westholmi Gümnaasiumi hoones koos kaheksa kooliga. Puudus oli õpikutest, koolipäev kestis paar tundi. Õppetöö kästi järsult peatada 25. märtsil, kuigi see oli juba pidurdunud 11. märtsil pärast märtsipommitamist.[1]

Õppetööd jätkati vanas koolihoones Suur-Kloostri tänaval 23. oktoobril 1944 pärast Eesti taasokupeerimist Punaarmee poolt. Kooli uueks direktoriks sai Helmi Jürgenstein.[1]

Nõukogude okupatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal muudeti Tallinna 1. Keskkool 11-klassiliseks keskkooliks. Uue süsteemi järgi vastas üks õppeaasta ühele klassile. Kooliga liitusid Tallinna 15. Kool, Tallinna 18. Kool ja Tallinna 24. Kool. 1950. aastal võeti Tallinna 1. Keskkooli vastu esimesed tütarlapsed. Tallinna 1. Keskkoolis toimus õppetöö ainult eesti keeles. 1967. aastal avati Tallinna 1. Keskkoolis esimene Nõukogude Eesti prantsuse keele süvaõppega klass, mille loomise eestvedajaks oli Leningradi Ülikooli lõpetanud prantsuse filoloog Maria Piel, kes tuli Tallinna 1. Keskkooli vene keele õpetajaks. 1975[küsitav]. aastal avati matemaatika-füüsika eriklassid. 1981. aastal hakati õpetama vene keelt alates esimesest klassist ja kasutusele võeti arvutid. 1982. aastal sai direktoriks Ain Siimann, kes on kooli ajaloos kõige kauem ametis olnud direktor (23,5 aastat).[1]

Taasiseseisvunud Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

6. novembril 1991 nimetati Tallinna 1. Keskkool ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumiks ning kool sai tagasi oma lipu, mille õnnistas Tallinna Kaarli kirikus kooli 1930. aastal lõpetanud Herbert Kuurme. Kooli lipu kandis pühitsemiseks altari ette abiturient Kristjan-Thor Vähi, keda aitasid Sofia-Carolina Pisk ja Kadri Zupsmann. Eesti taasiseseisvumisest saadik õpetatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumis ka rootsi keelt. Pärast Rootsi kuningapaari visiiti 1992. aasta kevadel otsustati avada rootsi keele süvaõppesuund. 1996. aastast hakati gümnaasiumi lõpus tegema riigieksameid ja 1999. aastal tulid kasutusele põhikooli lõpueksamid ning üleminekuklasside arvestuslikud tööd. 1998. aastal tehti peahoones kapitaalremont, mille käigus kaevati käsitsi välja moonaladu ja ehitati ühendus algklasside ja söökla vahele. 1. septembril 2005 algas õppeaasta vastkorrastatud koolihoovis uue pronksskulptuuriga "Ingel" ja 29. detsembril 2005 astus direktorina ametisse Hendrik Agur. 2014. aastal avati Mederi saalis Inglismaalt kingitusena saadetud orel.[1]

28. detsembril 2018 lahkus töölt kooli 13 aastat juhtinud direktor Hendrik Agur. Uue direktori leidmise konkurss luhtus ja ajutise direktori kohusetäitja kohustused võttis üle põhikooliosa õppejuht Tiivi Pikhof. 2. augustil 2019 kinnitas Tallinna linnavalitsus Gustav Adolfi Gümnaasiumi uueks direktoriks Gustav Adolfi Gümnaasiumi pikaaegse inglise keele õpetaja Henrik Salumi.[1]

Kooli nimed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tallinna Gümnaasium (1631–1653)
  • Rootsi Kuninglik Gümnaasium (1653–1710)
  • Linna Keiserlik Gümnaasium (1710–1805)
  • Tallinna Kubermangugümnaasium (1805–1890)
  • Keiserlik Nikolai I Gümnaasium (1890–1917)
  • Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium (1917–1918)
  • Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium (20. veebruar – 25. veebruar 1918)
  • Tallinna Poeglaste Gümnaasium (1918)
  • Gustav Adolfi Gümnaasium (1918)
  • Tallinna Poeglaste Gümnaasium (1918–1923)
  • Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium (1923–1932)
  • Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium (1932–1940)
  • Tallinna 1. Keskkool (1940–1941)
  • Tallinna 1. Gustav Adolfi Gümnaasium (1941–1944)
  • Tallinna 1. Keskkool (1944–1991)
  • Gustav Adolfi Gümnaasium (alates 1991. aastast)

Traditsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Teisel koolipäeval toimub sügisene spordipäev Snelli staadionil.

Gustav Adolfi Gümnaasium tähistab oma aastapäeva Gustav II Adolfi surma kuupäeval ehk 6. novembril.

Kooli rootsikeelne õppesuund korraldab aktuse eestirootslaste kombe auks luutsinapäeviti 13. detsembril.

Enne jõuluvaheaega tehakse jõululaata algklasside poolt, peetakse jõulupeod filmide ja lavatükkidega, mille hulgast valitakse välja võitja ning käiakse kogu kooliperega Tallinna toomkirikus jõuluteenistusel.

6. veebruaril toimub kooli moeetendus "Kuldlõige". Veebruaris peetakse talvine spordipäev ehk suusapäev Nõmmel.

23. veebruaril tähistatakse Eesti rahvuspüha, iseseisvuspäeva ehk Vabariigi aastapäeva aktuse ja paraadiga.

14. märtsil toimub aktus emakeelepäeva puhul.

Mais peetakse kevadist spordipäeva.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi abituriendid teevad viimasel koolipäeval kooli lõpukella kõlal käsikäes ühes ketis koolile ringi peale ja astuvad läbi ingliskulptuuri koolihoovis.

Sümboolika

[muuda | muuda lähteteksti]

Kooli lipp on Eestimaa trikoloor, mille ühele küljele on kuldsega kooli nimi kirjutatud ja teisele küljele kuldsega kooli asutamisaasta.

Kooli hümni sõnad kirjutasid Heiki Vilep ja Piret Rips, viisi Piret Rips. Kooli hümn on kasutusel 23. veebruarist 2007 ning seda lauldakse aktuste avalauluna.

Koolilaulu kirjutas vilistlane Maire Saar 1966. aastal, laulu lauldakse aktuste lõpulauluna.

Kooli sõrmusel on kujutatud rohe-lilla-valge taustaga vapikilbil tähed GAG. Vapikujulist sõrmuseplaati kaunistavad kahelt poolt tammelehed. Sõrmuseid kannavad gümnasistid ja vilistlased.

Lõpumärgi kujundus on pärit 1920. aastatest. Aversi alumine pool on rohe-lilla-valge põhi hõbedaste tähtedega GAG, mille kohal on õhku tõusev rooma kotkas, küüniste vahel viljapead ja rinnal must emailist ring kooli asutamisaastaga. Reversile graveeritakse abituriendi nimi ja lõpetamise aasta. Lõpumärk käib ketiga vasakule poole rinnale. Lõpumärki kannavad abituriendid ja vilistlased.

Kooli tekkel on musta noka, rohe-lilla-valge äärega, küljelt ja otsast sinine. Gümnasistil on tekli peale tikitud tähed GAG.

Vilistlasi

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Ajatelg. Gustav Adolfi Gümnaasiumi veebisait.
  2. ↑ 2,0 2,1 Meie kool. Gustav Adolfi Gümnaasiumi veebisait.
  3. ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
  4. ↑ Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 4. Petrus Goetsclienius, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 58
  5. ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
  6. ↑ Kristiina Kase, David Cunitiuse „Jõuluoratsiooni“ editsioon ja tõlge, Tartu Ülikool, Tartu 2021
  7. ↑ Tartu-Pärnu rootsiaegse ülikooli usuteaduskonna õppejõud, nende elukäik ja tegevus 11. Georgius Preussius, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 66-68
  8. ↑ 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940
  9. ↑ 1104. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 265., Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Revalscher protestantischer Kalender für das Jahr 1898 : welches ein Gemeinjahr von 365 Tagen ist : nebst Adressbuch für Estland, 1898, lk. 94-95
  • Tallinna 1. keskkool 1631–1981. NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev., Koostanud Endel Laul, Tallinn 1981
  • Ernst Nurm, "Mälestusi Tallinna Nikolai Gümnaasiumist 1907–1914" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 5, lk 300–309

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gustav_Adolfi_Gümnaasium&oldid=6745992"