Tallinna Olümpiapurjespordikeskus

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP, Pirita Purjespordikeskus) on seoses 1980. aasta olümpiapurjeregatiga Pirita jõe suudmesse rajatud sadama- ja spordikompleks.

Kirjeldus

Spordikompleksi projekteerisid arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Avo-Himm Looveer 193 000 m² suurusele maa-alale 1980. aasta olümpiaregatiks. Sinna kuulus 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.

Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut. Peahoone esindab 1970. aastate lõpu hilismodernistlikku arhitektuuri. Kompleksi idee oli peahoones omaette mikrokeskkonna loomine, kus oma tänavate ja väljakutega tekib horisontaalne, rannikuga paralleelne madala mahu ning vertikaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste erifunktsiooniliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.

1980. aasta suveolümpiamängudeks rajatud hoone võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla. 1981. aastal pälvis keskus NSV Liidu riikliku preemia.

Projekteerimine

Moskva ja Tallinn valiti suvemängude linnadeks 1974. aasta oktoobris. Uue spordikeskuse ehitust plaaniti juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. 1973. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide Avo-Himm Looveeri, Kristin Looveeri, Tiit Kaljundi, Harry Sheini juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus Henno Sepmann, juurde tulid Peep Jänes ja Ants Raid, algsest kollektiivist jätkasid vaid Avo-Himm Looveer, Kristin Looveer ja disainer Matti Õunapuu. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor.

1976 mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president Giuseppe Croce uuele keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Koplisse) ning sõjaväe jahtklubi majad.

Olümpia sõpruspuu

25. juulil 1980 avati Pirital skulptuurikompositsioon, mille kinkis Tallinnale Tšehhoslovakkia skulptor Zdeněk Němeček. See kujutas endast seitsme meetri kõrgust põimvõraga metallpuud, mille tüve ümbritsevad viis olümpiarõngast. Autor nimetas oma töö Olümpia sõpruspuuks. Němečeki sporditeemalisi skulptuure leidus ka teistes olümpialinnades. Moskva olümpiamängudes valmis lisaks Tallinna puule ka teine kompositsioon, mis seati üles Moskva olümpiakülas.^[1]