Naatriumnitraat
| Naatriumnitraat | |
|---|---|
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | NaNO3 |
| Välimus | Valge, tahke aine |
| Füüsikalised omadused | |
| Molekuli mass | 84,9947 amü |
| Sulamistemperatuur | 581,15 K (308 °C) |
| Keemistemperatuur | 653,15 K (380 °C) |
| Tihedus | 2257 kg/m³ |
| Lahustuvus |
73 g/100 mL (0°C) 91,2 g/100 mL (25 °C) 180 g/100 mL (100 °C) |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Naatriumnitraat on sool, mille molekulvalem on NaNO3. Ta koosneb naatriumi (Na+) katioonist ja nitraadi (NO3-) anioonist. Rahvakeeles kutstakse naatriuminitraati Tšiili salpeetriks. Ta on valge värvusega tahke aine, mis lahustuv hästi vees, ammoniaagis, alkoholis. Ei lahustu aga atsetoonis. Kuna ta sisaldab nitraatiooni kasutatakse naatriumnitraati väetisena, samuti ka pürotehnikas, suitsupommides ning ka toidu konservandina.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1820. või 1825. aastal saabus esimene Tšiili salpeetri saadetis Euroopasse, Inglismaale. Salpeetrile ei leidunud aga ostjaid ning kogu sool visati merre, et vältida tollimaksu tasumist. Ajapikku nõudlus aga kasvas, mis muutis kaevandamise tulutoovaks, ning nii laienes naatriumnitraadi kaevandamine Lõuna-Ameerikas. 1859. aastal tarbiti seda ainuüksi Inglismaal 47 000 tonni.
1879–1884 sõdis Tšiili Peruu ja Boliiviaga, et saada enda kätte suured salpeetrivarud.
1919. aastal määras Ralph Walter Graystone Wyckoff röntgenkristallograafia abil naatriumnitraadi kristallstruktuuri.
Tootmine
[muuda | muuda lähteteksti]Suurimad naatriumnitraadi akumulatsioonid looduses on Tšiilis ja Peruus (põhiliselt Atacama kõrbes).
Naatriumnitraati valmistatakse ka laboratoorsel sünteesil. Viise on erinevaid:
2HNO3 + Na2CO3 → 2NaNO3 + H2O + CO2
HNO3 + NaHCO3 → CO2 + H2O + NaNO3
HNO3 + NaOH → NaNO3 + H2O