Tööränne
Tööränne ehk töömigratsioon on inimeste rändevorm, mille põhjuseks on indiviidi töötegemine teises regioonis või riigis. Enamasti toimub selline ränne majanduslikult madalamalt arenenud riikidest kõrgema arengutasemega riikidesse.
Definitsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni 2010. aasta raportile hinnatakse, et 2010. aastal elas väljaspool oma sünnimaad 214 miljonit inimest ehk 3% maailma elanikkonnast. Oletatakse, et üle maailma on 80 miljonit töömigranti.[1] Vabatahtlik migratsioon on enamasti seotud paremate töövõimaluste või parema palga otsinguga. Tööga seotud mobiilsus võib olla igapäevane pendelränne, hooajatöö kui ka pikemaajaline elukohavahetus, mis võib olla tingitud inimese kvalifikatsioonile vastava töökoha puudusest kodumaal. Erinevate töömigratsioonide iseloomustamiseks on tekkinud mitmed nimetused neile töölistele. Oma definitsioonides nad siiski ei välista üksteist. Indiviidide, kes ajutiselt migreeruvad teise riiki tööeesmärgil, tuntakse kui külalistöölisi (ing guest worker).[2] Piiriüleseks töötajaks (ing cross border worker, frontier worker) nimetatakse inimest, kes töötab ühes riigis, kuid elab teises riigis, kuhu ta naaseb kas iga päev või kord nädalas. Hooajatööliseks nimetatakse töömigranti, kes on oma sihtriigis vaid kindlaks perioodiks, näiteks külvi või saagikoristuse ajaks.[3]
Põhjused
[muuda | muuda lähteteksti]Peamisteks töömigratsiooni põhjusteks on palgaerinevused päritolumaa ja sihtriigi vahel. Lisaks sellele on olulisteks teguriteks indiviidi migratsiooniotsuse langetamisel: tööpuuduse tase ja töökohtade hulk kodumaal, vakantsete töökohtade olemasolu sihtriigis, reisikulud, elamiskulud sihtriigis, õiguslikud piirangud ja bürokraatia ning inimese isiklik valmidus võõras riigis tööd teha. Seoses Euroopa Liidu ja Schengeni ruumi laienemisega Ida- ja Kesk-Euroopasse on neis riikides märgatavalt kasvanud välismaal tööle asunud inimeste hulk.[4]
Tööliste saatmine võõrsile on paljudele perifeersetele ja poolperifeersetele riikidele oluline strateegia. Nimelt vähendab see tööpuudust ning külalistööliste kojusaadetav palk on oluline sissetulek peredele. Selline tegutsemine tagab perede elatamise vaesemates riikides, kuid suurendab veelgi keskuse-perifeeria suhteid arengumaade ja arenenud riikide vahel. Üheks oluliseks tööjõu eksportijaks on Filipiinid. Filipiinide näite puhul on suured soolised erinevused sihtriikide ja ametite osas. Meeste puhul emigreerub kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõud, naiste puhul aga eelkõige teenindajad. Kõige tavalisemad sihtriigid filipiinlannadele on Hongkong, Singapur ja Jaapan.[2] Euroopa-siseselt on oluliseks migratsiooninähtuseks Ida-Lääne ränne, mis sai alguse NSV Liidu kokkuvarisemisega ning mida süvendas Euroopa Liidu idalaienemine. Selle rändelaine põhjusteks on liikumisvabaduse järkjärguline kasv, transpordi võimaluste paranemine, suur palgaerinevus ja üleminekuajast tingitud tööpuudus. Ida-Lääne rändel on erinevalt teistest migratsioonivoogudest enamasti ajutine ja ringne iseloom. Kaasaegne ränne on pigem tsükliline protsess, mistõttu sisse- ja väljarände kõrval on aina olulisemaks saanud tagasirände uurimine.[5]
Tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]Töömigratsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Positiivsete poolele kuuluvad tööpuuduse vähenemine päritolumaal, töökogemuse omandamine, välismaiste ärikontaktide loomine ja pereliikmetele raha saatmine. Lisaks selle tasakaalustub tööjõu nõudlus ja pakkumine lähte- ja sihtriigi vahel. Negatiivsed tagajärjed võivad olla strukturaalne tööpuudus, ajude äravool ehk haritud töötajate lahkumine välismaale, ajude raiskamine ehk olukord, kus kõrgemalt haritud tööjõud lahkub majanduslikult arenenumasse riiki ning töötavad seal madalamat kvalifikatsiooni nõudvatel ametitel, kuna see võimaldab neile paremat palka. Sihtriikide jaoks on ohuks kontrollimatu odava tööjõu sissevool, mis soodustab palkade alanemist. Teiseks probleemiks sihtriikidele on niinimetatud heaoluränne, kus immigrandid lõikavad kasu sihtriigi sotsiaalhoolekande süsteemist.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2009. Vaadatud 1. mail 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 2,0 2,1 Knox, P.L., Marston, S.A., 2004. Places and regions in global context : human geography. Pearson Education, Inc.
- ↑ Penninx, R., Berger, M., Kraal, K., 2006. The dynamics of international migration and settlement in Europe : a state of the art. Amsterdam University Press.
- ↑ Skribans, V. 2009 Influence Of Labour Migration On Latvia’s Labour Market. MPRA Paper 16596, University Library of Munich, Germany.
- ↑ 5,0 5,1 Anniste K., 2011. Eestlaste väljaränne Soome. TOF Projekti uuringu kokkuvõte