Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik

Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik (saksa keeles Evangelisch-Lutherische Landeskirche Sachsens) on Saksamaal Saksimaa liidumaal tegutsev luterlik kirik. Kirikul on 3 ringkonda (Regionalkirchenamt), 15 praostkonda (Kirchenbezirk), 551 kogudust ja 663 525 liiget (2019).

Saksi Evangeelse Luterliku Maakiriku pea on piiskop Jochen Bohl. Kuigi piiskopi kirikuks on Meißeni toomkirik, asub kiriku administratiivne keskus Dresdenis. Kirikule kuulub Meißeni Evangeelne Akadeemia.

Kiriku tegevuspiirkond hõlmab endise Saksimaa kuningriigi ala, mille piirid kattusid Saksi liidumaaga kuni 1945. aastani (välja arvatud Bogatynia). Praegu hõlmab Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik enamiku Saksimaast ja väikese osa Tüüringist.

Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik on Saksa Evangeelse Kiriku (Evangelische Kirche Deutschlands) ja Saksa Ühendatud Evangeelse Luterliku Kiriku (Vereinigte Evangelisch-Lutherische Kirche Deutschlands) liige.

Ajalugu

Reformatsioon viidi Saksimaal ametlikult läbi 1539. aastal, mil kirikupea ülesandeid asus täitma maaisand. Kui 1697. aastal sai kuurvürstist katoliiklane, delegeeris ta evangeelse kiriku juhtimise oma nõunikele, alates 1835. aastast kultusministeeriumile. Saksi kiriku kõrgemaks vaimulikuks oli ülemõuejutlustaja, ameti poolest ühltasi ülemkonsistooriumi asepresident.

Pärast Viini kongressi 1815 pidi Saksimaa kuningriik loovutama Preisimaale alad, kus moodustati Saksimaa provints.

1868. aastal hakkas kehtima sinodaalne kirikuseadus, mille kohaselt valiti 1871. aastal esimene Saksi kirikukogu. 1874. aastal lahutati kiriku ja riigi juhtimine. Kirikut asus juhtima konsistoorium Kultusministeeriumi alluvuses, st ministeeriumile jäi alles vaid kõigi usuühingute järelevalve roll.

Seoses riigikiriku kadumisega (1918) sai Saksi kirik 1922. aastal uue põhikirja, mis jõustus 1926. aastal. Kiriku ametlikuks nimeks sai Saksi Vabariigi Evangeelne Luterlik Maakirik. Ülemõuejutlustaja asemel sai juhtivaks vaimulikuks piiskop (Landesbischof).

Pärast esimese piiskopi (Ludwig Ihmels) surma 1933. aasta suvel kasutas saksi siseminister Fritsch kiiresti juhust, et aidata kirikupea kohale natsionaalsotsialist Friedrich Coch. Vastuseks ministri tegudele kogunesid 7. detsembril 1933 Dresdeni Siioni kirikusse Tunnistuskiriku vaimulikud, kes otsustasid Friedrich Cochi kui eksiõpetajat piiskopina mitte tunnistada. See omakorda kutsus esile sisemise võitluse Saksi maakirikus.

Pärast Teist maailmasõda astus Saksi Evangeelne Luterlik Maakirik Saksa Evangeelse Kiriku (Evangelische Kirche Deutschlands) liikmeks ning oli üks Saksa Ühendatud Evangeelse Luterliku Kiriku (Vereinigte Evangelisch-Lutherische Kirche Deutschlands) asutajaliikmeid. Aastal 1950 sai Saksi kirik uue põhikirja, mis muudetud kujul (2008) praeguseni kehtib. Saksa Evangeelset Kirikupäeva on Saksi kirik võõrustanud kolm korda: 1954 ja 1997 Leipzigis ja 2011 Dresdenis.

Struktuur ja juhtimine

Saksi Evangeelse Luterliku Maakiriku pea on kirikukogu poolt valitud piiskop (Landesbischof).

Kirikupead (piiskopid)

1922–1933 Ludwig Ihmels
1933–1945 Friedrich Coch
1945–1947 praost (Landessuperintendent) Franz Lau
1947–1953 Hugo Hahn
1953–1971 Gottfried Noth
1971–1994 Johannes Hempel
1994–2004 Volker Kreß
2004– Jochen Bohl

Kirikukogu (Landessynode)

Kirikukogu on kiriku „parlament“, mis alustas tegevust 1871. aastal. Kirikukogu liikmed valitakse koguduste poolt kuueks aastaks. Reeglipäraselt koguneb kirikukogu kahel korral aastas.

Kirikukogu esimehed:

1871 Karl von Gerber
1917–1927 Friedrich Seetzen
1927–1933 Woldemar Graf Vitzthum von Eckstädt
1948–1966 Reimer Mager
1967–1983 Johannes Cieslak
1983–1984 Rainer Gaebler
1984–1996 Rolf Böttcher
1996–2008 Gudrun Lindner
2008– Otto Guse

Kirikuvalitsus (Landeskirchenamt)

Kirikuvalitsus asub Dresdenis.

Kirikuvalitsuse (konsistooriumi) esimehed:

Kirikuringkonnad (Regionalkirchenamt) ja praostkonnad (Kirchenbezirk)

Chemnitzi kirikuringkond

Dresdeni kirikuringkond

Leipzigi kirikuringkond

Välislingid