Keskkonnainvesteeringute Keskus
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2023) |
Keskkonnainvesteeringute Keskus (lühend KIK) on Eesti sihtasutus, mida haldab Rahandusministeerium. KIK-i eesmärgiks on keskkonnakasutamisest laekuva raha kaka jumn elukeskkonda ja soodustada jätkusuutlikku arengut.
Keskkonnainvesteeringute keskuse eelkäija oli 1993. aastal loodud Eesti riiklik keskkonnafond, mis pärast 2000. aasta ümberkorraldusi sai praeguse nime.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]KIK asutati sihtasutusena 2000. aasta mais rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel. Asutamisotsuse allkirjastas toonane rahandusminister Siim Kallas. Sama aasta juunis tegi KIK-i nõukogu juba esimesed otsused keskkonnaprojektide rahastamiseks keskkonnatasude eest.
2005. aasta detsembris avati igas Eesti maakonnas KIK-i esindus.
2009. aasta septembris allkirjastas KIK koos rahandusministeeriumiga laenulepingu, millega KIK sai edasilaenamiseks osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) võetud laenurahast.
2010. aasta juulis sõlmisid KIK ja keskkonnaministeerium halduslepingu, mis paneb KIK-ile ülesande CO2 heitkoguse ühikutega (AU) kaubelda ning rohelist investeerimisskeemi (RIS) rakendada.
2022. aastal maksis KIK toetusi 138 miljonit eurot.[1]
2023. aasta 1. jaanuaril ühines KIK-iga Erametsakeskus ja loodi metsaosakond, mille juhiks on Gunnar Reinapu.[1]
KIK ja Euroopa Liidu toetused
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta jaanuaris nimetati KIK rakendusüksuseks Euroopa Liidu (EL) eelstruktuurifondi ISPA välisabi projektide elluviimisel.
2004. aasta kevadel nimetati KIK rakendusüksuseks EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuste jagamiseks abiperioodil 2004–2006.
2008. aasta jaanuaris nimetati KIK rakendusüksuseks nii ÜFi, ERFi kui ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetuste vahendamisel abiperioodil 2007–2013.
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]KIK-i nõukogu
[muuda | muuda lähteteksti]KIK-i kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, mis kavandab KIK-i tegevust, korraldab KIK-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
KIK-i nõukogusse kuulub üheksa liiget, kes kinnitatakse Riigikogu otsusega ametisse kolmeks aastaks. Liikmeid KIK-i nõukogusse pakuvad Riigikogu keskkonnakomisjon ja asutajaõiguste teostaja. Ametikoha järgi kuulub KIK-i nõukogusse ka keskkonnaminister.
KIK-i juhatus
[muuda | muuda lähteteksti]KIK-il on kuni kolmeliikmeline juhatus, kes juhib ja esindab KIK-i ning käsutab KIK-i vara põhikirjast tulenevate ja nõukogu poolt antud volituste piires. KIK-i juhatuse liikmed määrab kolmeks aastaks ametisse KIK-i nõukogu. Üks juhatuse liikmetest on Andrus Treier.[1]
2022. aasta detsembri seisuga töötas KIK-is 55 inimest.[1]
Rahastamine
[muuda | muuda lähteteksti]Rahastusallikad
[muuda | muuda lähteteksti]Aastate lõikes on KIK-i projektide rahastamine muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel jagas sihtasutus toetusi valdavalt Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on märkimisväärselt tõusnud välisabi osakaal. Lisaks toetuste jagamisele annab KIK 2009. aastast välja ka laene.
Vahendid KIK-i toetusteks ja laenudeks pärinevad neljast allikast:
- Eesti Vabariigi Keskkonnatasud
- Euroopa Liidu struktuurifondid
- Euroopa Investeerimispank
- CO2 kvoodimüük
KIK-i rahastatud projekte
[muuda | muuda lähteteksti]2020. aastal sai Eesti Erametsaliit KIK-ilt 59 765-eurose toetuse ürituse "Kogu pere metsapäev ja metsamajandajate konkurss 2020" korraldamiseks.
Toetuste saajate seas on ka Riigimetsa Majandamise Keskus, kellele muuhulgas eraldati looduskaitselisteks tegevusteks aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "KIK ja Erametsakeskus ühinevad uuest aastast". Eesti Mets. Õhtuleht Kirjastus (4). 13. detsember 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.1.2023.