Nodoosne erüteem
Nodoosne erüteem ehk sõlmjas erüteem ehk sõlmeline punetus (ladina keeles erythema nodosum) on nahaaluste rasvarakkude põletik (pannikuliit), mis avaldub punasemuhulise valuliku lööbena säärte eespinnal.
Tunnused ja kulg
[muuda | muuda lähteteksti]Säärtel (mõnikord ka reitel, käsivartel, kerel, näol või kaelal) tekivad õrnad punased sõlmekesed (muhud) siledal ja läikival nahal. Sõlmekese läbimõõt on 1–5 cm. Sõlmekesed võivad hiljem kokku valguda, nii et kogu jalg võib tursuda ja selle nahk kõvaks muutuda.
Sõlmekesed muutuvad sinakaspunaseks, pruunikaks, kollakaks ja lõpuks roheliseks. Nad kaovad tavaliselt 2–6 nädala jooksul, jätmata haavandeid või arme.
Haigusega võivad peale valu kaasneda palavik ja halb enesetunne.
Põhjused
[muuda | muuda lähteteksti]Nodoosne erüteem on ülitundlikkusest põhjustatud immuunreaktsioon, mis võib vallanduda mitmesuguste sise- või välistegurite mõjul. Tavaliselt avaldub see 3–6 nädalat pärast põhjuse teket.
Nodoosne erüteem võib kaasneda mitmesuguste haigustega, sealhulgas nakkuste (nt tuberkuloos, streptokokinakkus, Epsteini-Barri viiruse nakkus), sarkoidoosi, põletikulise soolehaiguse ja autoimmuunhaiguste (nt Behçeti tõbi) ning vähktõvega. Samuti võib see kaasneda rasedusega või teatud ravimite (sulfonamiidid, suu kaudu manustatavad eostumisvastased vahendid, bromiidid) tarvitamisega. Harva esineb ta ka iseseisva haigusena.
Ravi ja prognoos
[muuda | muuda lähteteksti]
Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Tavaliselt on nodoosne erüteem hästi ravitav.
Võimaluse korral keskendutakse põhihaiguse ravimisele.
Sümptomite leevendamiseks sobivad voodirežiim, jalgade ülespidi hoidmine, kompressid ja mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Viimased on tõhusamad ägeda nodoosse erüteemi korral.