Reichenau klooster
Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel. Kloostri asutas 724. aastal Pirminius. Alates 1540. aastast oli see Konstanzi piiskopi prioraat.
Reichenau klooster kuulus koos Sankt Galleni kloostri ja Fulda kloostriga Karolingide perioodi tähtsaimate kloostrite hulka. 1757. aastal võõrandati kloostri maad ja 1803. aastal lahkusid saarelt viimased mungad. Tänapäeval asub kloostrihoones Konstanzi kreisi Reichenau maakonna raekoda.
2000. aastal kanti Reichenau saar koos kloostrihoonetega UNESCO maailmapärandi nimistusse[1].
Alates 2001. aastast elab saarel taas väike benediktlaste kogukond.[2]
Ehitised
[muuda | muuda lähteteksti]Kloostri hoonetest on säilinud kolm kirikut:
Reichenau kloostri peakirik on 816. aastal pühitsetud ristikujuline basiilika, mille nelitis, kaks transepti ja koor on omas ajas märkimisväärse suurusega ja hästi säilinud oma algsel kujul. Kiriku uuem osa on valminud abt Berno ajal 1048, transept ja nelitis on hea näide varasest nelitisetüübist (ausgeschiedene Vierung, varaseim Hildesheimi toomkirikus). Kloostrihoonetes on säilinud osi kloostri Vana-Rooma eeskujudel põhinenud küttesüsteemist.
Peakirikusse on maetud
- Gerold Vinzgaust, Karl Suure abikaasa Hildegardi vend
- Karl Paks
- Švaabimaa hertsog Burchard III
- Švaabimaa hertsog Hermann I
Peetruse ja Pauluse kirikus on säilinud apsiidi seinamaalingud, varaseim Maiestas Domini kujutis põhja pool Alpe.
Püha Georgi kirikus on tähelepanuväärse tasemega loodud seinamaaligud pikihoone kõrgseintel ja need on ainuke hästi säilinud näide terviklikust pildiprogrammist põhja pool Alpe ajast enne aastat 1000.
Kultuuris
[muuda | muuda lähteteksti]Kloostriga seotud isikud
[muuda | muuda lähteteksti]Reichenau klooster oli varakeskajal oluline ja laialt tuntud kultuuri- ja teaduskeskus. Kloostris töötasid hagiograaf munk Wettinus, kes on vanima säilinud püha Galluse eluloo koostaja ja kirjutaja, ning abt Walafrid Strabo, kelle teostest on tuntud 824. aastal kirjutatud "Visio Wettini" ('Wettinuse nägemus') ja 840. aastal kirja pandud botaanika-alane teos "Liber de cultura hortorum" ('Aedade harimise raamat').
Reichenau kloostri mõjukaimaks abtiks peetakse Mainzi peapiiskoppi Hatto III, kes juhtis kloostrit aastail 888–913 ja oli Püha Rooma keisririigi kantsler. Kärnteni Arnulfi saatjaskonnas läks Hatto 895. aastal Rooma ja sai seal paavst Formosuselt püha Georgiose reliikvia. Tõenäoliselt ehitati selle sündmuse järel kloostrisse Püha Georgi kirik. Arnulfi surma järel 899. aastal oli Hatto kuueaastase troonipärija Ludwig IV eestkostja. 911. aastal kroonis ta Konrad I Ida-Frangi riigi kuningaks.
Illumineeritud käsikirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Karolingide ja Ottode valitsusajal oli Reichenau klooster tähtis illumineeritud käsikirjade valmistamise keskus. 2003. aastal kanti kloostris loodud Reichenau koolkonna raamatumaalipärand UNESCO maailma mälu registrisse[3].
Kullassepakunst
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatavasti on Viinis asuv Püha Rooma riigi keisrikroon lastud valmistada Reichenau kloostri kullasseppadel, tellijaks Otto Suur 955. aasta paiku.
1351. aastast pärinev Reichenau kloostri abtisau on Konstanzi kullasseppade vanim dateeritud teos, mis tänapäeval asub Victoria ja Alberti muuseumis[4]. Maarjale ja markusele pühitsetud peakiriku varakambris seisavad saare kaitsepühakute väärismetallist relikviaarid Johannese, Pauluse, Markuse ja Fortunatuse reliikviatega.
Karolingide ja Ottode ajast pärinevad Reichenau kloostris valmistatud neli kullatud vaskketast Konstanzi toomkiriku krüptis, sealhulgas kahemeetrise läbimõõduga Maiestas Domini kujutisega plaat, allikates on mainitud aga mitut tänapäevani mitte säilinud teost, nagu Petershauseni kloostrile valmistataud altar. Kloostri asutaja piiskop Gebhardi kirjelduse kohaselt oletatakse selle sarnasust samuti Reichenaus valmistatud Baseli antependiumiga, mille Heinrich II annetas Baseli toomkirikule.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Monastic Island of Reichenau. - unesco.org
- ↑ M. Winter. Gotteslob und Gastfreundschaft. Seit September leben auf der Insel Reichenau wieder zwei Benediktinermönche. - konradsblatt.badeniaonline.de
- ↑ "Illuminated manuscripts from the Ottonian period produced in the monastery of Reichenau (Lake Constance). - Memory of the World. unesco.org". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2016. Vaadatud 5. septembril 2016.
- ↑ Reichenau Crozier. Pastoral Staff. 1351 (made) - Victoria and Albert Museum