Randaal
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Randaal (vananenud nimetused taldrikäke, ketasäke) on mullaharimisriist, mille tööseadiseks on ühele teljele paigaldatud sfäärketastest koosnev kettapatarei, mis kahele laagrile toetatuna saab pöörelda ümber oma telje.
Kettapatarei telg paikneb randaali liikumissihi suhtes nurgi, sfäärketaste nõgusküljed on randaali liikumise suunas (ettepoole). Ainult sellises asendis tungivad sfäärkettad mulda ning kobestavad ja segavad seda (atakknurk). Randaalil on kaks või mitu (kahe- või mitmejäljeline randaal) pikitelje suhtes sümmeetriliselt (kahepoolne randaal) või ebasümmeetriliselt (ühepoolne randaal) paigutatud ning teineteise järel liikuvat sektsiooni, igasühes on üks või mitu kettapatareid.
Olenevalt randaali massist ühe sfäärketta kohta eristatakse kergeid (15–40 kg), raskeid (40–100 kg) ja üliraskeid (100–500 kg) randaale. Kergeid randaale kasutatakse põllul ja aias (põllu- ja aiarandaal), neil on sileda lõikeservaga kettad. Rasked ja ülirasked randaalid on soo- või uudismaarandaalid, nende kettad on sälkservalised.
Randaalimine on mullaharimine randaaliga. Randaalides purustatakse rohukamar, tükeldatakse umbrohud ja segatakse koristusjäätmed mullaga.
Maapinda valmistatakse ette nii külvi kui ka istutamise eel, aga ka siis, kui on soov kaasa aidata metsa looduslikule uuenemisele. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ning ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades puutaimi üles leida.
Hooldamist hõlbustavat maapinna ettevalmistamist võib teha täisharimisena või pinda osaliselt harides. Täisharimist kasutatakse selle kõrge hinna tõttu haruharva. Tänapäeval valmistatakse maapinda ette valdavalt mehhaniseeritult (adraga), vähemal määral käsitsi.[1][2][3][4][5]
Maapinna osalise ettevalmistamise viise on mitu:
- Vaod tehakse adraga liigniisketele muldadele või mullakihi tüsendamiseks ka looaladele, kus tuleb taimed istutada vao harjale.
- Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga.
- Lapid tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid. Külvatakse-istutatakse lapile. Sellisele lapile istutatud taime puhul võib istutamise aastal piisata ühest hooldamiskorrast. Kindlasti tuleks jälgida istutussügavust, et taimejuured ei jääks kõdukihti, vaid saaks mineraalmaasse – kõdukiht on kiire kuivama.