Rakvere Piiritusetehas AS
| AS Rakvere Piiritustehas | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | piiritusetehas |
| Tegevus lõpetatud | 2009 |
| Peakorter | Vabriku 6, Rakvere, 44306 |
| Töötajaid | 112 (1997)[1] |
AS Rakvere Piiritustehas oli Eesti piiritusetootmisettevõte, mis tegutses Rakveres 19. sajandi lõpust 2009. aastani.
Rakvere Piiritustehas oli 2000. aastatel ainuke Eesti piiritusetootja. Tehas suutis toota päevas kuni 15 000 liitrit piiritust.[2] Piiritusetehases 1939. aastal toodetud piiritus on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige kangem (98%) ja puhtam piiritus.[3][4] Rakvere Piiritusetehas kuulus maailmasõdade vahel Kartuliühingute Liitu ja iseseisvuse taastamise järel Viina Liitu.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rakvere piiritustehase eelkäija Wesenberghi viinaköök ehitati 1794. aastal.[6] 19. sajandi viimasel veerandil ehitati Rakverre suur piiritusetehas. Esimese maailmasõja puhkedes kehtestati kuiv seadus kogu Venemaa Keisririigis ja tootmistegevus Rakveres peatati.[4]
1921. aastal võttis Asutav Kogu vastu seaduse, millega tunnistati alkoholimüük riigimonopoliks. Kõik tehased kuulusid sellest peale riigile, kes andis need tavaliselt rendile ja hiljem võimaldas ära osta. Pärast tootmise taastamise 1920. aastate alguses oli Rakvere piiritustehas Baltimaade moodsaim ning selle toodang tuntuim. Oma piirituspuhastustehase sai Rakvere alles 1938. aasta aprillis.[6] 1940. aastal riigistati kogu alkoholitoodang, sealhulgas ka Rakvere Piiritusetehas, Nõukogude võimu poolt. Teise maailmasõja ajal vedas Rakveresse puhastamiseks toorpiiritust 42 vabrikut Viru- ja Järvamaalt, kuna siiani puhastusega tegelenud Moe piiritustehas oli kinni. Sõjas said lahingutes tööstushooned tugevalt kannatada, kuid vabrikus säilisid destilleerimisseadmed.[4]
1945. aasta alguses taaskäivitati Rakvere tehas ja sama aasta lõpus otsustati sealset tehnikat uuendama ja parandama hakata. Rakvere piiritustehas oli esimene Eestis, kuhu toodi sisse elekter, ülejäänud piiritusetehased elektrifitseeriti alles 1950. aastatel. Nõukogude aja algul viidi katlamajad kõigepealt puuküttelt üle põlevkiviküttele ja 1960. aastate algul õliküttele. Kogu toodetud toorpiiritust ei suutnud Rakvere ise puhastada, mistõttu viidi osa toodangust Tallinna “Liviko” tootmiskoondisesse. 1980. aastateni oli tooraineks peamiselt Eestis kasvatatav kartul, siis mindi üle teraviljadest tootmisele. 1982. aastal valmis Rakveres uus rektifikatsioonitsehh, mis suutis meskist teha kohe puhta piirituse. Seoses tootmise ümberkorraldusega jäi Eestisse vaid kaks piiritusetehast - Rakvere ja Moe, mis mõlemad koondati Moe Piiritustehase alla.[4][7] Eesti taasiseseisvumiseni oli Rakvere Moe Piiritustehase tsehh, mis kuulus "Liviko" koosseisu.[8]
Iseseisvumise järel jäi Rakvere Piiritusetehas esialgu riigiettevõttena (RE) Liviko koosseisu.[9] 1995. aastal korraldati Rakvere Piiritusetehas ümber riigiaktsiaseltsiks, ühe sihina oli võimendada ka Rakvere tehase iseseisvumist.[10] Eravaldusse anti Rakvere Piiritusetehas 1997. aasta novembri lõpus. Tehase uus omanik ETFC Gruppi kuuluv Winum-E lubas piiritusetootmist Rakveres jätkata.[11] 1999. aasta septembris grupp lagunes ja piiritusetehased omandas ettevõte AS Onistar.[12] 2003. aastal ühendas Onistar Rakvere ja Moe Piiritustehased üheks ettevõtteks.[4] Ühinenud ettevõte keskendus ekspordile ja mõne aasta pärat läks juba 75% toodangust välismaale. Lepingud Prantsuse ja Iisraeli firmadega võimaldasid ettevõttel jõuda välisturgudele, näiteks jõudis 2002. aastal USA turgudele "Türi viin".[13] 2006. aastast sattus Onistar majanduslikesse raskustesse ja 2008. aastal jäi Rakvere tehas seisma, sest piirituse tootmine oli majanduslikult kahjumlik.[14][15] 2009. aastal kuulutati välja ettevõte pankrot ja sama aasta detsembril müüdi endine piiritusetehas ettevõttele Efields OÜ (tänapäevane OÜ Estonian Spirit).[16][17]
2010. aastal hakkas uus omanikfirma Estonian Spirit OÜ Rakveres taas piiritust tootma.[2] Kui algselt oli plaanis teha Rakvere piiritustehasesse suurem investeering, siis lõpuks otsustasid uued omanikud investeerida hoopis Moe tehase arendamisesse.[18] 2018. aastast vähendas piiritusetootja valdusfirma mahevilja kõrge hinna tõttu piiritusetehase tootmismahtu kuni poole võrra ning koondas tehase töötajaid.[19] 2019. aastal Rakvere piiritustehas suleti plaaniga kogu tootmine Moele kolida. 2020. aastal, seoses koroonapandeemiaga Eestis ja oluliselt kasvanud nõudlusega desinfektsioonivahendite järele taaskäivitati tootmine Rakvere piiritustehases.[20][21] 2021. aastaks oli tehas taas suletud ja 2022. avaldati plaan endine vabrikuala elamu- ja ärimaaks muuta.[22][23]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Niitra, Sirje (13.06.1997). "Rakvere Piiritusetehas jälgib mängu". Delfi.
- ↑ 2,0 2,1 Sander-Sõrmus, Meelika (13.06.2013). "Ainus tõeliselt kodumaine piiritus tuleb Rakverest ja viin Moelt". Põllumajandus.ee.
- ↑ Pullat, Risto (29. oktoober 2022). "Salapiiritusevedu Põhjalahel. Kuidas soomlaste ja eestlaste jõugud smugeldasid Saksa viina". Eesti Päevaleht. Vaadatud 29.10.2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Võsa, Sirje; Uus, Tiit (oktoober 2021). "Moe Piiritustehas" (PDF). Tamsalu muuseum.
- ↑ "Viina Liit muutis nime ja valis uue juhi". Õhtuleht. 03.03.2008.
- ↑ 6,0 6,1 Pulver, Andres (16.02.2013). "Mina ja alkohol". Virumaa Teataja.
- ↑ Mäe, Aarne (24.11.2012). "Antropov: "Virisemine elu paremaks ei tee"". Virumaa Teataja. Lk 9.
- ↑ Raja, Sander (02.06.1988). "MOE PIIRITUSTEHASEL KAKS TSEHHI". Punane Täht. Lk 2.
- ↑ Kindlam, Riina Jõe (09.08.1994). "Valge joana Ontariosse". Vaba Eestlane. Lk 8.
- ↑ "Valitsus reorganiseerib riigi alkoholifirmad". Päevaleht. 23.01.1995. Lk 9.
- ↑ Niitra, Sirje; Otsmann, Kristjan (31.12.1997). "Erastamine lõpusirgel". Eesti Päevaleht. Lk 8.
- ↑ Traks, Kristina (14.09.1999). "ETFC Grupp laguneb laiali". Äripäev.
- ↑ Aarne, Mäe (12.03.2020). "RAKVERE JA MOE kui iidsed viinapõletamise kantsid". Virumaa Teataja. Lk 8.
- ↑ Raigna, Raivo (31.10.2008). "Eesti piiritusetehased seisavad tööta". Virumaa Teataja.
- ↑ "Rakvere piiritustehas loobus saneerimisest". Virumaa Teataja. 04.04.2009. Lk 3.
- ↑ Herm, Toomas (19.05.2009). "Kohus kuulutas Rakvere piiritustehasele pankroti". Virumaa Teataja. Lk 3.
- ↑ Raigna, Raivo (16.12.2009). "Rakvere Piiritustehase ostis firma Efields". Virumaa Teataja. Lk 3.
- ↑ "Estonian Spirit lõpetab Rakvere Piiritusvabrikus tootmise". ERR. 24.12.2019.
- ↑ Viita-Neuhaus, Anu (29.08.2018). "Eesti ainus piiritusetootja koondab Rakvere tehase töötajaid". Virumaa Teataja.
- ↑ Pulver, Andres (26.03.2020). "Rakvere piiritustehas hakkab peagi taas tööle". Virumaa Teataja.
- ↑ "Rakvere piiritusetehas taasavas tootmise". Tööstusuudised.ee. 30.04.2020.
- ↑ Ojaperv, Aivar; Liiva, Ain (30.03.2021). "Rakvere Rahvaaias uputab". Virumaa Teataja.
- ↑ Ojaperv, Aivar (25.05.2022). "Rakvere piiritustehas muutub ajalooks: asemele tuleb elamu- ja ärikvartal". Virumaa Teataja.