Hubble'i seadus
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2012) |
Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Kui Edwin Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale.
1929. aastal jõudis ta Hubble'i seaduse ehk punanihke seaduse sõnastamiseni. See kujutab endast empiirilist seadust, mille järgi galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant.
Jäädvustades tähevalguse värvilist kujutist, saavad astronoomid teada, kui kiiresti täht liigub. Kui täht liigub vaatlejast eemale, siis on tähelt lähtuvad valguslained väljaveninud. See põhjustab kujutise nihkumist spektri punase otsa poole. Selle niinimetatud punanihke suuruse järgi saab kindlaks teha tähe liikumise kiiruse.
Hubble'i seadust peetakse Universumi paisumise esimeseks vaatluslikuks aluseks ja tänapäeval on see üks tähtsamaid tõendeid suure paugu teooriale. Astronoomiliste objektide liikumine, mis on tingitud üksnes selle paisumise tõttu, on tuntud kui Hubble'i voolamine.