Prantsusmaa emamaa

Prantsuse emamaa (prantsuse keeles France métropolitaine või la Métropole või kõnekeelselt l'Hexagone) on Prantsusmaa osa, mis paikneb Euroopas. Seda võib kirjeldada ka kui Mandri-Prantsusmaa või kui Mandri-Prantsusmaa ja Korsika saar. Ülemere-Prantsusmaa (la France d'outre-mer või l'Outre-mer või kõnekeelselt les DOM-TOM) on ühine nimetus Prantsuse ülemeredepartemangudele (départements d'outre-mer või DOM), ülemereterritooriumidele (territoires d'outre-mer või TOM), kollektiivsustele (collectivités d'outre-mer või COM) ja Uus-Kaledoonia sui generis kollektiivsusele (collectivité sui generis).

Prantsuse emamaa ja Ülemere-Prantsusmaa üheskoos moodustavad selle, mida ametlikult kutsutakse Prantsuse vabariigiks. Prantsuse emamaa moodustab Prantsuse vabariigis 81,8% territooriumist ja 95,9% rahvastikust.

Viis ülemeredepartemangu – Martinique, Guadeloupe, Réunion, Prantsuse Guajaana ja Mayotte – omavad sama poliitilist staatust kui Prantsuse emamaa departemangud. Prantsuse emamaad ja neid viit ülemeredepartemangu üheskoos kutsutakse mõnikord France entière ("kogu Prantsusmaa") Prantsuse ametivõimude poolt, eriti INSEE poolt, kuigi tegelikult ei sisalda see France entière Prantsuse ülemere kollektiivsusi ja territooriume, millel on rohkem autonoomiat kui ülemeredepartemangudel.

Ülemere-Prantsusmaal kutsutakse Prantsuse emamaa elanikku sageli métro, lühend sõnast métropolitain.

Nime algupära

Mõiste "Prantsuse emamaa" pärineb riigi koloniaalperioodist (16.–20. sajandini), kui Prantsusmaale viidati kui la Métropole (sõna-sõnalt "metropol"), et eristada seda kolooniatest ja protektoraatidest, tuntud kui les colonies või l'Empire. Sarnased mõisted olid ka teiste Euroopa koloniialvõimude kirjeldamiseks (näiteks "metropolitan Britain", "España metropolitana"). Sõna "metropol" enda kasutamine tuleb vanakreeka sõnast "metropolis" (μήτηρ mētēr "ema" ja πόλις pólis "linn"), mis oli linnriigi nimi, millest hargnesid kolooniad üle kogu Vahemere (näiteks Marseille oli linnriik Fokaia koloonia, seega oli Fokaia Marseille "metropol"). Laiemas mõttes tähendab "metropol" "emamaad", riiki, mis on tema ülemerekolooniate vastand.

Tänapäeval on Ülemere-Prantsusmaal inimesi, kes vaidlevad vastu mõiste France métropolitaine kasutamisele selle koloniaalse päritolu tõttu. Nad eelistavad väljendit "Prantsusmaa Euroopa territoorium" (le territoire européen de la France), nagu on ka Euroopa Liidu aluslepingutes. Samuti on nad vastu Ülemere-Prantsusmaa ja Prantsuse emamaa eraldi üksustena võtmisele. Näiteks INSEE kasutas statistika arvutustes (demograafia, majandus jne.) vaid Prantsuse emamaad ja võttis ülemeredepartemangud ja territooriumid eraldi, kuid ülemeredepartemangude rahvas oli sellele vastu, väites, et viis ülemeredepartemangu on Prantsusmaa täisosa. Selle tulemusel, alates 1990. aastate lõpust, kaasab INSEE nüüd viis ülemeredepartemangu oma Prantsusmaa arvudesse (nagu kogurahvastik või SKP). INSEE võtab Prantsuse emamaa ja viis ülemeredepartemangu kui France entière ("kogu Prantsusmaa"); "kogu Prantsusmaa" sisaldab viit ülemeredepartemangu, kuid ei sisalda teisi ülemere kollektiivsusi ja territooriume. Prantsuse valitsemise teised harud võivad omada erinevaid tähendusi, mis France entière on. Näiteks, kui siseministeerium teatab valimistulemusi, kasutab ta mõistet France entière kogu Prantsuse Vabariigi kohta, sealhulgas kogu Ülemere-Prantsusmaa ja mitte vaid viis ülemeredepartemangu.

Kuna INSEE arvutab nüüd statistikat France entière jaoks, on see praktika laienenud rahvusvahelistele institutsioonidele, nii et näiteks Maailmapanga avaldatud Prantsuse SKP sisaldab Prantsuse emamaad ja viit ülemeredepartemangu. Maailmapank viitab sellele kui vaid "Prantsusmaale" ja mitte "kogu Prantsusmaale".

Statistika

Prantsuse emamaa katab pindala 551 695 km², samas Ülemere-Prantsusmaa katab pindala 123 148 km², kokku 674 843 km² Prantsuse Vabariigis (välja arvatud Adélie maa Antarktikas, kus suveräniteedist loobuti pärast Antarktika lepingu sõlmimist aastal 1959). Seega hõlmab Prantsuse emamaa 81,8% Prantsuse Vabariigi territooriumist.

1. jaanuaril 2011 elas Prantsuse emamaal 63 136 180 inimest, samas Ülemere-Prantsusmaal elas 2 685 705 inimest, kokku 65 821 885 inimest Prantsuse Vabariigis. Seega elas Prantsuse emamaal 95,9% Prantsuse Vabariigi rahvastikust.

2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste teises voorus osales 37 342 004 prantslast (mis tähendab rekordilist valimisaktiivsust 83,97%). 35 907 015 neist (96,16% kõigist hääletanutest) hääletasid Prantsuse emamaal (valimisaktiivsus: 85,31%), 1 088 679 (2,91% kõigist hääletanutest) hääletasid Ülemere-Prantsusmaal (valimisaktiivsus: 69,85%) ja 346 310 (0,93% kõigist hääletanutest) hääletasid välisriikides (välismaal elavad prantslased; valimisaktiivsus: 42,13%).

Prantsuse Rahvusassamblee koosneb 577 saadikust, kellest 555 (96,2% koguarvust) on valitud Prantsuse emamaal ja 22 (3,8% koguarvust) on valitud Ülemere-Prantsusmaal.

Mandri-Prantsusmaa

Prantsuse emamaad, väljaarvatud Korsika saar, kutsutakse mõnikord Mandri-Prantsusmaaks (la France continentale) või lihtsalt kontinendiks (le continent).

Korsikal kutsutakse Prantsuse emamaa mandriosa rahvast mandrilasteks (les continentaux).

Prantsuse emamaa mandriosa juhuslik sünonüüm on l'Hexagone ("kuusnurk") selle ligikaudse kuju pärast.

Vaata ka