Kaubalaev
Kaubalaev (ingl.k. freighter) on kaubaveoks mõeldud merelaev, mille all mõeldakse kõiki kaubagruppe vedavaid, erinevaid laevu. Lastitüübi järgi eristatakse kuivlastilaevu, tankereid, konteinerlaevu jms laevaliike. Otstarbe järgi liigitatakse kaubalaevad kuivlastilaevadeks, vedellastilaevadeks ja segalastilaevadeks. [1]
Tänapäeval ehitatakse järjest enam mitte niivõrd universaalseid kaubalaevu, kuivõrd eelkõige kindla lastitüübi veoks mõeldud laevu. Lastitüübi järgi eristatakse kuivlastilaevu, tankereid, konteineri- ja veeremilaevu jms laevatüüpe. [1]
Kaubalaevade peamised lastitüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Kuivlastilaeva (ingl.k. dry cargo carrier) lastiruumides ja avatud tekil veetakse pakendamata kaupu ja puistlasti. Kuivlastilaevad on kujunenud aja jooksul välja laevatüübiks, millel on oma valdkonnas kindel funktsioon. Kuivlastilaevadel veetakse tüki- või segakaupa eraldi üksiktoodetena (transpordivahendid, liikurmasinad, masinaehitustooted, tarindid jne), veoühikutes (konteinerid, treilerid, lihtrid jne), puiste- või eluslastina (elusloomad). [1]
Segalast (ingl.k. break bulk cargo) kujutab endast konventsionaalset, lahtiselt, veetavat tükikaupa, mis on pakendatud kaubaalustele, kastidesse, puistaine pehmekonteineritesse või muul viisil ja mida laaditakse ning lossitakse erinevate sadamakail või laeval olevate tõsteseadmetega. Samuti kuuluvad segalasti hulka lahtiselt veetavad kaubad, nagu metall, erinevad konstruktsioonid, masinad jms. [1]
Segalastilaev (ingl.k. break bulk vessel) on kaubalaev, mis on mõeldud lahtise (mitte ISO konteinerites) tükk-ikauba (alused, kastid, vaadid jms) veoks. Laevu laaditakse ja lossitakse tavapäraselt tõsteseadmetega. Enamik segalastilaevu on "lift on, lift off" (lo-lo) tüüpi alused ja neil on laeval laadimisseadmed (tekikraanad, derrik-kraanad jms). Segalastilaevadel veetakse eri liiki laste, valdavalt tühisõitude vältimiseks ühes suunas üht, tagasisuunas teist liiki lasti. [1]
Vedellast (ingl.k. liquid bulk cargo) on vedelas olekus last. Tavalisem vedellast on toornafta, naftasaadused, veeldatud gaas, vedelas olekus kemikaalid, taimeõli, mahlakontsentraat jms. Vedellaste veetakse peamiselt tankerite ehk vedellastilaevadegaga, kuid üha enam veetakse vedellasti ka tankkonteinereis. Tankeritega veetakse peamiselt toornaftat, mootorikütuseid, vedelgaasi gaasitankeritega ja vedelas olekus keemiatööstuse tooteid. [1]
Puistlast (ingl.k. dry bulk cargo) on tahketest osadest koosnev ja laeva lastiruumis pakendamata või ISO konteineritesse paigutamata kujul, lahtiselt veetav last, mida veetakse puistlastilaevadega. Puistlast on tavaliselt üks homogeenne ja suures koguses veetav kaup, näiteks teravili, kivisüsi, puidugraanulid, mineraalväetis, erinevad maagid jms. [1]
Kaubalaevade peamised tehnilised näitajad
[muuda | muuda lähteteksti]Peamised kaubalaevade tehnilised näitajad on püstuvus, pikkus, laius, kõrgus, vabaparda kõrgus, süvis, veeväljasurve, kandevõime, lasti kandevõime, lastikaal, kogumahutuvus, puhasmahutavus, lastitankide mahutavus, lastiruumide mahutavus, rajameeter, kiirus, trümmide ja vahetekkide arv ja laeva merekõlblikkus. [1]
Märkus: Osa nimetatud näitajatest iseloomustavad ka muid laevatüüpe.
Püstuvus (ingl.k. stability) on laeva meresõiduomadus – laeva võime avaldada vastumõju seda tasakaaluasendist välja viia püüdvatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse (tasakaaluasendisse). [1]
Pikkus (ingl.k. length overall) on pikim vahemaa laeva kahe punkti vahel meetrites (m) või jalgades (ft). Laeva pikkusega on oluline arvestada, liigeldes kanalites, lüüsides ja kitsastes sadamabasseinides. [1]
Laius (ingl.k. beam; extreme breadth) on pikim vahemaa laeva kahe külje vahel meetrites (m) või jalgades (ft). Laeva laiusega on oluline arvestada, liigeldes kanalites, lüüsides ja kitsastes sadamabasseinides, samuti sadama kaubakäitlusseadmete valikul laeva lastimiseks või lossimiseks. [1]
Kõrgus (ingl.k. air draft;) on vahemaa laeva veepiirist masti tipu või laeva muu kõrgeima punktini. Laeva kõrgust mõõdetakse meetrites (m) või jalgades (ft). Laeva kõrgusega on vaja arvestada siis, kui laev sõidab jõel silla või elektriliinide alt läbi. [1]
Vabaparda kõrgus (ingl.k. freeboard) on vertikaalkaugus meetrites (m) või jalgades (ft) laeva peateki tasapinnast veepinnani, mõõdetuna laeva poole pikkuse kohalt. Lastitud laeva vabaparda kõrgus on väiksem lastimata laeva omast. [1]
Süvis (ingl.k. draught) on vertikaalne vahekaugus laeva veeliini ja selle kiilu vahel, mis sõltub laeva lasti kaalust, vee soolasusest (tiheduses) ja temperatuurist. Laeva süvisega tuleb arvestada navigeerimisel jõgedel, kanalitel, sadamabasseinides, väilades ja madalike läheduses. [1]
Teisiti öeldes iseloomustab laeva süvis seda, kui sügav peab olema vesi, et laev saaks vabalt, ilma veekogu põhja puudutamata õõtsuda. Süvist näitavad arvud on märgitud meetrite või jalgadena laeva küljele vööris ja ahtris. Eristatakse laeva suvist ja talvist süvist ning süvist magedas vees. Talvine süvis on suvisest väiksem ja süvis soolases vees väiksem laeva süvisest magedas vees tänu soolase vee suuremale tihedusele. Laeva liikudes väiksema vee tihedusega veekogust suurema vee tihedusega veekogusse laeva süvis väheneb. [1]
Veeväljasurve (ingl.k. displacement of vessel) all mõeldakse veehulka tonnides, mis surutakse ujuvvahendi poolt välja (Archimedese seadus). See on vee hulk (kaal tonnides), mis tõrjutakse täislastis ja mootorikütusega varustatud aluse poolt. Laeva veeväljasurve sõltub selle veealuse osa mahust ja vee tihedusest (soolasusest). Veeväljasurve suurenedes suureneb laeva süvis. [1]
Kandevõime (puhaskandevõime) ehk dedveit (ingl.k. dead weight; deadweight tonnage; dwt) on laeva kogukandevõime väljendatuna tonnides. Kogukandevõime sisaldab lisaks lasti kaalule laeva kütuse, määrdeõlide, ballastvee, joogi- ja kasutusvee, toidutagavara, samuti ka reisijate ja meeskonnaliikmete kaalusid. Dedveit on laeva täisveeväljasurve, mis määratakse laevakerel lastimärgini (pardamärgini) ulatuva süvise puhul. Dedveit ei ole jääv suurus, see sõltub aastaajast, vee soolasusest ja geograafilisest piirkonnast, kus alus parajasti seilab. [1]
Lasti kandevõime (ingl.k. cargo deadweight) on maksimaalse süviseni lastitud, varustatud ja mehitatud laeva veeväljasurve ja ilma kauba, meeskonna, reisijate, laevakütuse, veetagavara ja muu varustuseta laeva veeväljasurve vahe. [1]
Lastikaal (ingl.k. cargo tonnage) on laeva lasti maksimaalne kaal tonnides. [1]
Kogumahutavus (ingl.k. gross tonnage, GT) on laeva mahutavus väljendatuna kaaluühikutes (tonnides). Laeva tonn on 100 kuupjalga (2,837 m3). Laeva kogumahutavus on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste koguruumala, mis määratakse laeva pikkuse, laiuse ja parda kõrguse alusel koos spetsiaalsete parandustegurite kasutamisega. Kogumahutavus ei oma konkreetset füüsikalist ühedimensioonilist mõõtühikut. Kogumahutavus on üks põhilisi laeva tehnilis-ekspluatatsioonilisi näitajaid sadama- ja lootsitasude arvutamisel. [1]
Puhasmahutavus (ingl.k. net tonnage NT) on laeva brutomahutavus väljendatuna kaaluühikutes (tonnides), millest on maha arvatud meeskonnaruumide, peamasina ruumi, muude masinate ja seadmete ruumide, kütusetankide jms ruumalad. Laeva puhasmahutavus kujutab endast laeva ruumala, mis on mõeldud veetava kauba ja/või reisijate tarvis. Netomahutavuse arvutamisel lähtutakse laeva lastiruumide suurusest ning sellele tuginedes määratakse sadama- ja väilatasusid. Netokandevõime on enamasti suurem kui 30% laeva brutokandevõimest. [1]
Lastitankide mahutavus (ingl.k. tank capacity) on laeva lastitankide mahutavus kuupmeetrites (m3), kuupjalgades (cft) või barrelites (159 liitrit). Kuna vedellastide ruumala sõltub palju temperatuurist (soojuspaisumine), kasutatakse laeva lastitankide kogumahust vedellastide tarvis kuni 98%. [1]
Lastiruumide mahutavus (ingl.k. cargo hold capacity) on aluse kõigi lastiruumide mahutavus kokku kuupmeetrites (m3) või kuupjalgades (cft). Enamik merel veetavatest lastidest on mahulastid, mille puhul lastiruumid täituvad enne, kui jõutakse laeva kandevõime piirini. [1]
Rajameeter (ingl.k. lane meter) on ro-ro, con-ro, ro-pax ja reisi- ning muude parvlaevade lastimahutavuse mõõtühik. Rajameeter on ühe meetri pikkune lõik laeva tekil märgistatud normikohast sõidurada. Rajameetrite arv näitab, kui pikas rivis on võimalik laeva kõigile tekkidele paigutada erinevaid transpordivahendeid ja veoühikuid. Rajameetri laius ei ole laevadel ühesugune, vaid sõltub sellest, kas laeval on maanteesõidukid, konteinerid mafi- ja kassettalustel või raudteevagunid. Tavaliselt on laeva rajameetri laius vahemikus 2,7–3,0 m. [1]
Kiirus (ingl.k. speed) on laeva liikumise tehniline kiirus, millega laevajuhid juhivad alust vastavalt navigatsiooniolukorrale ja laeva koormatusele. Laeva kiirust võidakse kirjeldada ka mõistetega „maksimaalne kiirus“, „sobiv kiirus“, „mõistlik kiirus“, „ökonoomiline kiirus“ ja „superökonoomiline kiirus“. Aluse sõidukiirus sõlmedes (üks sõlm on üks meremiil tunnis ehk 1,82 km/h). [1]
Trümmide ja vahetekkide arv (ingl.k. number of holds and tween-decks) näitab erinevate kaubapartiide paigutamise, vastuvõtmise ja väljaandmise võimalusi. See määrab osaliselt kogu laeva laadimis- ja lossimisnormide suuruse ja stividori poolt osutatavate teenuste maksumuse. Tükikauba veol ja reisimisel suurema arvu sadamate vahel on trümmide ja vahetekkide arv eeliseks, masskauba veol väheste sadamate vahel aga puuduseks. Trümmiluukide arv ja mõõtmed mõjutavad laeva prahtimisel tehingu tingimusi analoogiliselt trümmide ja vahetekkide arvuga. [1]
Merekõlblikkus (ingl.k. seaworthyness) on mõiste, mis hõlmab nii laeva tehnilist korrasolekut, varustatust kvalifitseeritud laevaperega ning reisiks vajaliku varustusega, mis peab tagama ühtlasi lasti säilivuse reisi jooksul. Merekõlblikkus on laeva seisund ja võimekus, mis iseloomustab selle sobivust kasutamiseks merel ja võime seista vastu mereohtudele ettenähtud sõidupiirkonnas. [1]
Laev on merekõlblik või siseveekogudel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud ja varustatud nõuetekohaselt, hoidmaks ära laevaavariid, mere või siseveekogude reostust ja õnnetusi laeval viibivate inimestega. Aluse merekõlblikkus eeldab laeva kere, jõuseadme, varustuse, abivahendite ja seisukorra vastavust klassifikatsiooniühingu eeskirjadele, nõuetele vastava laevapere olemasolu laeval ning õiget lasti paigutust. Merekõlblikkus tagab reisijate ja laevapere julgeoleku, lasti säilivuse ning kohaletoimetamise. [1]
Laeva mõõtmed omavad tähtsust laeva lähte- ja sihtsadamasse sisenemise võimaluse aga ka reisi võimaliku marsruudi määramisel. Olulise tähtsusega on aluse põhimõõtmed sadamatasude maksmise seisukohast, kuna laeva kogumahutavus määratakse peamiselt nende mõõtmete alusel. [1]
Konventsionaalne kaubalaev
[muuda | muuda lähteteksti]Traditsiooniline ehk konventsionaalne kaubalaev (ingl.k. traditional freighter; general cargo ship) on segalastide ja tükikauba veo laev, mis oli 20. sajandil levinuim kaubalaevatüüp. Laevade kasutamine hakkas vähenema alates 1970 aastatest, kui hakati minema üle eriotstarbelistele, kindla kaubagrupi ja konteinerite veo laevadele. [1]
Laevade kandevõime on enamasti vahemikus 2000–20 000 dwt. Laeval on 2–7 trümmiluukidega trümmi, kraanad ja derrikid. Laevadel on erinevatel tekkidel eri suuruse ja kujuga trümmid, mille täitmine ja tühjendamine sadamakraanade või laeval olevate kraanadega on aeganõudev ja kulukas töö. Tüüpiliselt veavad laevad kastidesse, vaatidesse, kottidesse, alustele, trumlitele jms viisil pakendatud kaupu, samuti ka masinaid, seadmeid ja transpordivahendeid. [1]
See laevatüüp oli eelmise sajandi esimesel poolel maailmameredel kõige levinum. Seoses mereveomahtude suurenemise, konkurentsi kasvamise ja laadimistehnoloogiate arenguga on jäänud nõudlus sellise laevatüübi järele väikeseks. [1]
Hamburgi meremuuseumis on ankrus konventsionaalne laev „Cap San Diego“, mille ehitusaasta on 1962. Taolisi ühesuguseid laevu valmistati 1950–1960 aastatel Saksamaa laevatehastes kümneid. Aluse pikkus on 159,4 m, laius 21,4 m, süvis 8,3 m ja max kiirus 20 sõlme. Laeva brutoregistrimass on 9850 BRT ja sellel oli ametis 49 meeskonnaliiget. [1]
Konventsionaalne alus on ühtlasi mitme tekiga laev (ingl.k. multideck ship), millel on mitu suhteliselt väikse kõrgusega laevatekki. Enamusel laevadest on 3–4 laevatekki, milledel veeti erinevaid tükikaupu, mida ei tohi ladustada merereisi ajaks paljukihiliselt ja millele peab olema sadamates vaba juurdepääs. [1]
Enamus konventsionaalsetest laevadest varustati tekikraanade ja derrikitega. Derrik (ingl.k. derrick) on laeva pardal kasutatav tõsteseade, mis koosneb laeva tekile kinnitatud vertikaalpostist, kaldu olevast talast ehk poomist, trossidest ja vintsist. Poom (ingl.k. boom) on derrikkraana kallutatav torukujuline osa, millega tõstetakse laste laeva ja laevalt kaile. Derrik on tekikraanast oluliselt odavam ja lihtsam tõsteseade, kuid sellega töötamine on suhteliselt tülikas ja aeganõudev. [1]
Kuigi viimaste aastakümnete jooksul on tuhanded konventsionaalsed alused maailmameredelt kadunud, liigub vanemaid laevu teatud määral endiselt sadamate vahel. [1]
Multifunktsionaalne kaubalaev
[muuda | muuda lähteteksti]Multifunktsionaalne kaubalaev (ingl.k. multipurpose vessel;multifunctional cargo ship) on universaalne kaubalaev, konventsionaalsest kaubalaevast välja kasvanud laevatüüp, millega saab vedada trümmides ja trümmiluukidel erinevaid laste. Laadimine toimub üldjuhul lo-lo põhimõttel. Palju kasutatakse ka laeva enda tõsteseadmeid. Sellise kaubalaeva kandevõime on enamasti 5 000–10 000 dwt. Multifunktsionaalsete laevadega veetakse segakaupa, tükikaupa, masskaupu, erinevaid masinaid ja seadmeid jms. [1]
Aluste väikese süvise tõttu suudavad need siseneda arenguriikide madalaveelistesse sadamatesse. Tüüpiliselt on multifunktsionaalsed laevad lo-lo (lift on, lift off) tüüpi alused, mida laaditakse ja lossitakse kraanadega. Lastide käsitsemine toimub vertikaalsihis, kasutades selleks laeva enda või sadama tõsteseadmeid. Kaubad tuuakse tõsteavade alla horisontaaltasapinnal töötavate tõstukitega. Seoses konteinervedude mahtude kasvamise ja veeremilaevade kasutamise suurenemisega on vajadus ka multifunktsionaalsete laevade järele vähenemas. [1]
Peamiseks probleemiks selle laevatüübi käitamisel on suur inimtööjõu vajadus laadimistöödel. Iga veoseühikut tuleb käsitseda eraldi, mis muudab lastimis- ja lossimistööd vähetootlikuks ja ajakulukaks. Tavapäraselt seisavad multifunktsionaalsed laevad kai ääres kauem muud tüüpi laevadest. Uuemad multifunktsionaalsed alused on varustatud ühe või kahe pukk-kraanaga, mis võimaldab kasutada neid ka sadamates, kus puuduvad sadamakraanad. [1]
