Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Termin ei oma täpset definitsiooni, mistõttu kasutatakse teda küllaltki erinevate nähtuste nimetamiseks. Üldjoontes loetakse lavamaa absoluutseks või suhteliseks (kui platoo on kõrgem ümbritseva ala suhtes) kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Siiski eristavad maastike klassifitseerijad ka Eestis mitmeid lavamaid, mis sellele tingimusele ei vasta.[1] Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jõgede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne kõrgus ning mõnevõrra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood võivad tekkida väga erinevate geoloogiliste protsesside tagajärjel, mistõttu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 174. ISBN 9949110289