Pelguranna

Pelguranna
Pindala: 1,0 km²
Elanikke: 14 499 (01.01.2020)
Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 41′ E

Pelguranna on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km².

Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi.

Ajalugu

19. sajandi alguse linnavaadetelt on näha, et praeguse Pelguranna asumi alad olid tollal kasutusel peamiselt karjamaana. Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad.

Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi kitsarööpmeline raudtee Peeter Suure Merekindluse jaoks (osaliselt tänapäeval säilinud Pelgulinna alal). 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale Peeter Suure Sadama 10 suurt kütusemahutit.

Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikult kolisid sinna Saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse Saksa sõjavangid. Nõukogude ajal loodi Saksa sõjaväe endisse klubisse, mis asus praeguse Puhangu tänava garaažide piirkonnas, kino Pelgurand.

Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul. Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt Nõukogude ajal ehitatud Admiral Makarovi tänav-Majakovski-Nikolai Nekrassovi jms tänavate elamutest, mis vanemas osas on 2–3-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9- ja 14-korruseline. Aastatel 1945–1946 koostatud ja lõpuks 1952. aastal kinnitatud Tallinna generaalplaan nägi uute elamupiirkondade ehitamist. Üks selliseid uusi elurajoone oligi Pelguranna, mis planeeriti endise Sitsi karjamaa asemele. Arhitektide G. Šumovski, N. Misernjuki, A. Bobkovi ja J. Dukina poolt 1948. aastal riiklikus projekteerimisinstituudis Estonprojekt tehtud planeering nägi ette 12 kvartaliga suurejoonelise linnajao ehitamist põhiliselt Balti Laevaremonditehase töölistele..

1959. aastal valmis asumis kino Rahu. Kuni 1. detsembrini 2018 tegutses endise kino majas kasiino.

Stalini-aegne kortermaja

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2020	14 499
2017	14 968
2016	15 025
2015	15 142
2014	15 083
2013	14 875
2012	14 857
2011	15 075

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68–aastased 10–19%. Eestlasi oli elanikkonnas 18–49%.

Vaade Madala bussipeatusest

Olulisemad objektid ja loodus

Asumi territooriumil asub AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli polikliinik. Aadressil Puhangu 79 asub Tallinna Jehoova tunnistajate kuningriigisaal. Pelguranna asumisse jääb osa Pelgurannast.

Haridus ja kultuur

Pelgurannas asub Tallinna Vaba Waldorfkool. Asumis tegutseb Pelguranna raamatukogu. Samuti tegutseb aadressil Kaera 21 Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra.

Pelguranna asumi tänavad

Asumi mitme tänava nimi on inspireeritud lähedal asunud Balti Puuvillavabrikust, nagu Kangru tänav, Ketraja tänav ja Lõime tänav.

1990. aastatel asendati Nõukogude ajal rajatud tänavate nimed uute eestipäraste nimedega. Uued tänavanimed on seotud tuulte ja rannaaladega, mis avalduvad sellistes nimedes nagu Kari tänav, Madala tänav, Puhangu tänav, Randla tänav, Tuulemaa tänav ja Vihuri tänav.

Asumi piiridel on peale Lõime tänava veel Kolde puiestee, Kopli tänav, Pelguranna tänav ja Sõle tänav ning endine sõjaväeraudtee.

Kirjandus

• "Pelguranna". // Entsüklopeedia Tallinn. 2. kd, N–Ü. Lk 61

Välislingid

• Mihkel Karu: Pelguranna. Arhitektuuriajaloolase pilguga. Delfi, 8. juuli 2013