Paul Kruger
| Paul Kruger | |
|---|---|
 Paul Kruger (u 1890) | |
| Lõuna-Aafrika Vabariigi riigipresident | |
|
Ametiaeg 9. mai 1883 – 31. mai 1902 | |
| Eelnev | Triumviraat |
| Järgnev | Schalk Willem Burger (kt) |
| Lõuna-Aafrika Vabariigi triumviraadi liige | |
|
Ametiaeg 8. august 1881 – 9. mai 1883 | |
| Eelnev | Thomas François Burgers (president) |
| Järgnev | Tema ise (president) |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Stephanus Johannes Paulus Kruger |
| Sünniaeg |
10. oktoober 1825 Steynsburg, Kapi koloonia, Suurbritannia koloniaalimpeerium (praegune Lõuna-Aafrika Vabariik) |
| Surmaaeg |
14. juuli 1904 (78-aastasena) Montreux, Šveits |
| Lapsed | 18 last |
| Elukoht |
Maetud: Kangelaste Aaker, Pretoria, Lõuna-Aafrika Vabariik |
| Autogramm |
 |
Stephanus Johannes Paulus Kruger (10. oktoober 1825 – 14. juuli 1904) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 1883–1900. Ta oli rahvusvahelisel tasandil buuride (Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Oranja Vaba Riigi) eestkõneleja Briti impeeriumi vastu näiteks teise buuri sõja ajal 1899–1902. Ta on mõnes mõttes afrikandrite rahvuskangelane.
Kruger sündis Kapi koloonia idaosas ja võttis lapsena 1830. aastatel osa suurest rändest. Ta ei käinud koolis, kuid teda õpetas buuride juht Andries Pretorius. Aastal 1852 oli ta Sandi jõe konventsiooni allkirjastamise juures ning pärast seda osales Lõuna-Aafrika Vabariigi tekkimise juures buuri komandode juhi ja läbirääkijana. Aastast 1863 oli ta kümmekond aastat kindralkomandant, kuni ta pärast Thomas François Burgersi presidendiks valimist tagasi astus.
Märtsis 1877 sai Krugerist Transvaali asepresident, varsti pärast seda annekteeris Suurbritannia Lõuna-Aafrika Vabariigi. Järgmise kolme aasta jooksul osales ta kahe delegatsiooni juhina Londonis läbirääkimistel, et Transvaal taasiseseisvuks. Temast sai Lõuna-Aafrika Vabariigi juhtiv vabadusvõitleja ning tema püüdlused päädisid Transvaali võiduga esimeses buuri sõjas 1880–1881. Aastani 1883 oli ta osa valitsustriumviraadist ning pärast seda sai temast president. Aastal 1884 reisis Kruger taas Londonisse, kus allkirjastati Londoni konventsioon, millega Suurbritannia tunnustas Lõuna-Aafrika Vabariigi iseseisvust.
Kuna Transvaali rändas 1886. aasta Witwatersrandi kullapalaviku käigus sisse tuhandeid peamiselt briti päritolu asunikke (uitlandereid), tekkis Lõuna-Aafrika Vabariigis olukord, et suure osa maksutulust maksid valimisõiguseta inimesed. Valitsus jäi täielikult buuri maaomanike kontrolli alla. Pinged brittide ja buuride vahel iseloomustasid kogu Krugeri presidendiaega, eriti pingelised olid Jamesoni retk ja teine buuri sõda. Kui teine buuri sõda 1900. aastal brittide kasuks hakkas minema, põgenes Kruger Euroopasse ning oli elu lõpuni eksiilis, kuna keeldus pärast brittide võitu naasmast. Ta suri 1904. aastal 78-aastasena Šveitsis, säilmed toodi tagasi Aafrikasse ning ta maeti Pretoriasse.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Fisher, John (1974). Paul Kruger: His Life and Times. London: Secker & Warburg. ISBN 978-0436157035.
- Gordon, Cecil Theodore. The growth of Boer opposition to Kruger, 1890–1895 (Oxford University Press, 1970).
- Marais, Johannes S. The fall of Kruger's republic (Oxford UP, 1961).
- Nathan, Manfred (1941). Paul Kruger, His Life and Times. Durban: Knox. OCLC 222482253.
- Meintjes, Johannes. President Paul Kruger: A Biography (Weidenfeld & Nicolson, 1974).
- Pakenham, Thomas. The Boer War (1979).
In other languages
- Krüger, D W (1961). Paul Kruger, Volume 1: 1825–83 (afrikaani). Johannesburg: Dagbreek-Boekhandel. OCLC 8384883.
- Krüger, D W (1963). Paul Kruger, Volume 2: 1883–1904 (afrikaani). Johannesburg: Dagbreek-Boekhandel. OCLC 8384883.
- Smit, F P (1951). Die Staatsopvattinge van Paul Kruger (afrikaani). Pretoria: J L van Schaik. OCLC 35091695.
- Van Oordt, Johan Frederik (1898). Paul Kruger en de Opkomst van de Zuid-Afrikaansche Republiek (hollandi). Amsterdam: Dusseau. OCLC 10634821.