Pangaea

Lihtsustatud animatsioon Pangaea jagunemisest tänapäeva mandriteks

Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.

Pangaea lagunemise tagajärjel tekkisid kõigepealt Gondwana, mis hõlmas tänapäevast Austraaliat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat, Antarktist, Hindustani poolsaart ja Madagaskarit, ning Lauraasia, mis sisaldas Laurentiat (tänapäevase Põhja-Ameerika tuum) ning Euraasiat. Gondwana ja Lauraasia edasise lagunemise tagajärjel tekkisid tänapäevased mandrid ning mandrilise maakoorega saared. Pangaead ümbritses Panthalassa ookean, mille tänapäevane järeltulija on Vaikne ookean.

Nimi "Pangaea" pärineb Alfred Wegenerilt (1912). Mandrite lagunemist ja üksteisest eemaldumist nimetas ta mandrite triiviks. Algselt ei pälvinud see hüpotees toetust, sest Wegener ei suutnud usutavalt seletada, mis põhjusel mandrid triivivad. Tänapäeval on esialgne mandrite triivimise idee asendatud laamtektoonika teooriaga, mis loodi 1960. aastail.

Arvatakse, et umbes 250 miljoni aasta pärast jõuavad Maa praegused mandrid taas ühte kohta kokku. Nii moodustuva uue hiidmandri nimeks on pakutud Pangaea Ultima (ka Pangaea Proxima).