Palestiina Vabastusorganisatsioon
| منظمة التحرير الفلسطينية | |
 | |
| Asutatud | 2. juuni 1964 |
|---|---|
| Asutaja | Ahmad Shukeiri |
Palestiina Vabastusorganisatsioon (lühend PVO, araabia منظمة التحرير الفلسطينية ehk Munaẓẓamat at-Taḥrīr al-Filasṭīniyyah, inglise Palestine Liberation Organization, lühend PLO) on rahvusvaheliselt täielikult tunnustatud ja iseseisva Palestiina riigi loomist taotlev palestiinlaste organisatsioon. PVO on katusorganisatsioon mitmetele poliitilistele ja poolsõjaväelistele Palestiinat esindavatele rühmitustele ja organisatsioonidele, millest suurim ja olulisim organisatsioon on al-Fatah.[1]
PVO loodi 1964. aastal. 1974. aastast on organisatsioon tunnustatud ainsa palestiinlaste esindajana ÜRO-s. Organisatsiooni juhiks on 2004. aastast saadik PVO täidesaatva komitee esimees Maḩmūd ‘Abbās, kes esindab palestiina rahvast ÜRO-s ja teistel rahvusvahelistel kohtumistel.[2][3]
Ülesehitus
[muuda | muuda lähteteksti]Organisatsiooni liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Palestiina Vabadusorganisatsioon kooneb 11 organisatsioonist:[4][5]
- Al-Fatah - suurim ja võimekaim erakond, ilmalik ja rahvuslik, asutatud Yāsir ‘Arafāti poolt 1950. aastatel
- Palestiina Vabastamise Rahvarinne (PFLP) - PVO koosseisus suuruselt teine erakond, peamine opositsioon al-Fatahile. Revolutsioonilist sotsialismi järgiv partei, külma sõja ajal toetas erakonda peamiselt Nõukogude Liit. Asutatud 1967, 1980. aastatest alates languses.
- Palestiina Vabastamise Demokraatlik Rinne (DFLP) - lõi 1969. aastal lahku Palestiina Vabastamise Rahvarindest, marksistlik-leninistlik erakond. Iisraelig kokkuleppe ja Iisraeli hävitamist nõudvate rühmituste vahepeal.[6] Tegutseb peamiselt Süürias.
- Palestiina Demokraatlik Liit (FIDA) - 1990. aastal DFLP-st eraldunud sotsiaaldemokraatlik reformimeelne erakond
- Palestiina Rahvapartei (PPP) - loodud 1982. aastal, tollane nimi oli Palestiina Kommunistlik Partei
- Palestiina Vabastusrinne (PLF) - 1959. aastal loodud, toetub peamiselt Iraagile ja selle Taassünni Parteile, Ameerika Ühendriikide hinnangul terroriorganisatsioon
- Palestiina Rahva Võitlusrinne (PPSF) - araabia rahvuslust toetav marksistlik-leninistlik erakond, loodi Läänekaldal 1967. aastal pärast araablaste kaotust Araabia-Iisraeli sõjas[7]
- Palestiina Vabastamise Rahvarinde peastaap (PFLP-GC) - eraldus 1968. aastal PFLP-st, soovides asetada suuremat rõhku relvastatud võitlusele. Rühmituse asutas oli Ahmed Jibril ja see on tugevalt seotud Süüria ning Liibanoniga. Euroopa Liidu ja USA hinnangul terroristlik organisatsioon[8]
- As-Sa'iqa - Süüria-meelne Baa'thi erakonna huve esindav Süüria palestiinlaste organisatsioon, loodud 1968. aastal, esialgu PVO alternatiiv, kuni asusid koostööd tegema al-Fatahiga[9]
- Araabia Vabastusrinne (ALF) - loodud 1969. aastal Bagdadis, vastukaaluks Süüria Baaʿthi partei organisatsiooni As-Saʿiqa vastu. Iraagi Baa'thi partei huvide esindaja, esialgu tegutses samuti PVO-st iseseisvalt[10]
- Palestiina Araabia Rinne (PAF) - eraldus Araabia Vabastusrindest 1993. aastal, erinevalt Bagdadile truuks jäänud ALF-ist asus PAF toetama al-Fatahi poliitikat[11][12]
Vabastusorganisatsioonis on ülekaalus al-Fatah, paljud teised erakonnad on kaotanud rahva seas toetuse ja annavad tänapäeval poliitikasse väikese panuse. Mitmel juhul esindavad väiksemaid organisatsioonie vananevad juhtivliikmed, kes säilitavad oma mõju PVO ametikohtade kaudu. Seetõttu on mitmete organisatsioonide ees vanem generatsioon, kes on aastakümneid neid juhtinud ja ei ole olnud valmis võimu edasi andma.[4][11]
Vabastusorganisatsiooni rühmitused saavad igakuiseid toetusi 1964. aastal loodud Palestiina Rahvusfondist, mis on loodud sihiga toetada Palestiina organisatsiooni. Rahastuse jagamisega on esinenud probleeme, sest võim on koondunud al-Fatahi liikmete kätte. Näiteks süüdistasid 2016. aastal nii PFLP kui ka DFLP Palestiina presidenti Mahmoud Abbasi selles, et ta peatas neile igakuise ülekande. Lisaks fondile on PVO rahastus tulnud ajalooliselt organisatsiooni toetavatelt Araabia riikidelt (näiteks Süürialt). 21. sajandil on välisriikide toetus küll märgatavalt vähenenud.[4]
PVO asutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Palestiina Rahvusnõukogu (araabia المجلس الوطني الفلسطيني, lühend PNC) – Palestiina rahva kõrgeima võimu kandja ja seadusandlik organ, mis määrab PVO edasise tegevuse. Täidab parlamendi rolli ja esindab kõiki palestiinlasi, välja arvatud Iisraeli palestiinlased. Hetkel koosneb 747 esindajast. Seisab palestiina rahva võõrandamatute õiguste eest. Määrab ametisse täidesaatva komitee ja hindab selle tegevust. Kiidab heaks PVO eelarve. Hoiab töös komiteesid, näiteks finantskomitee, sõjaväega tegelev komitee, kultuurikomitee, Jeruusalemma komitee jne.[2][13] Peab seaduse järgi olema valitud demokraatlikel valmistel, kuid olukorra tõttu pole kunagi valimisi toimunud.[11]
- Palestiina Vabastusorganisatsiooni Täidesaatev Komitee (araabia اللجنة التنفيذية لمنظمة التحرير الفلسطينية, lühend PLO EC) – PVO kõrgeim täidesaatev organ, valitsuse rollis. Praegune komitee koosneb 16 isikust, kes on valitud Palestiina Rahvusnõukogu poolt. Viib täide PNC valitud suunda, juhib PVO-d ja selle allorganisatsioonide tegevust ning vastutab eelarve eest. Koosneb osakondadest, mis vastutavad välissuhete, hariduse, majanduse, kultuuri, tervishoiu, armee ja rahanduse valdkondade üle.[2][13]
- Palestiina Kesknõukogu (araabia المجلس المركزي الفلسطيني, lühend PCC) – loodi 1973. aastal, et muuta efektiivsemaks EC ja PNC omavaheline suhtlus, kesknõukogu koosolekuid juhatab rahvusnõukogu esimees. Tuleb kokku korra iga 6 kuu tagant, liikmed valitakse rahvusnõukogu poolt. Aastate jooksul on kesknõukogu järk-järgult üle võtnud rahvusnõukogu rolli, kuni 2018. aastal kandis Palestiina Rahvusnõukogu ametlikult oma seadusandlikud volitused üle, sealhulgas õiguse valida PVO täitevkomitee liikmeid.[2][13]
- Palestiina Vabastusarmee (araabia جيش التحرير الفلسطيني, lühend PLA) – Vabastusorganisatsiooni sõjaline tiib, mis loodi 1964 aastal eesmärgiga sõdida Iisraeli vastu. Esialgu asusid vabastusarmee üksused naabrutsevates Araabia maades, pärast 1993. aasta Oslo lepingut pöördusid paljud Palestiina Omavalitsuse aladele ja moodustavad märgatava osa Palestiina Omavalitsuse rahuvalve üksustest.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Palestiina Vabastusorganisatsiooni asutati Araabia Liiga kohtumisel 2. juunil 1964 Jeruusalemmas. Araabia maades levinud panarabistliku ideoloogia tõttu nägid Araabia riigid Palestiina vabadusvõitlust ühise võitluse kontekstis. Seetõttu sai PVO loodud Araabia riikide, eriti Egiptuse toel ja organisatsiooni sihiks oli koondada erinevad palestiinlaste rühmitused ühe organisatsiooni alla, mis suudaks esindada kõiki palestiinlasi.[14][15] Esimeseks organisatsiooni juhiks oli Ahmad Shukeiri, septembris tunnustasid Araabia riigid PVO-d Palestiina esindajana. Araabia toetuse tõttu ei taotlenud PVO Jordaania okupeeritud Läänekalda ega Egiptuse käes oleva Gaza alasid, vaid ainult Iisraeli piires olevat Palestiinat.[16]
Pärast kuuepäevast sõda hakkas PLO nüüdsest Iisraeli poolt okupeeritud alade iseseisvust taotlema.[1][17] 1960-ndatel, 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel pidas Palestiina Vabastusorganisatsioon pikaajalist sissisõda Iisraeli vastu, enne kui alustas 1990-ndatel aastatel Iisraeliga rahuläbirääkimisi.[14]
1973. aasta novembris tunnustasid Araabia riigijuhid nõupidamisel Alžiiris PVO ainukeseks Palestiina araablaste seaduslikuks esindajaks, 1974. aasta tunnustas vabastusorganisatsiooni ainsa palestiinlaste legitiimse esindajana ka ÜRO Peaassamblee ja tagas organisatsioonile vaatleja staatuse ÜROs. 1976. aastast on PLO Araabia Liiga liige ja organisatsioonil on esindused pea kõigis Araabia riikides.[18] 1988. aastal võeti ÜRO-s iseseisvuse väljakuulutamisele järgnenud uue hääletuse järel PVO asemel kasutusele tähis „Palestiina”.[2]
1988. aastal loobus PLO terrorismirünnakute korraldamisest Palestiina vabastamiseks ja tunnustas Iisraeli õigust eksisteerida. Selle ajani pidasid Ameerika Ühendriigid PVO-d terroriorganisatsiooniks.[19] 1993. aastal tunnustas Oslo läbirääkimiste tulemusena PVO Iisraeli riigi õigust olemasolule, millele viimane vastas PVO tunnustamisega palestiina rahva esindajana.[20]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Palestiina Vabastusorganisatsioon". Eesti entsüklopeedia. 2006. Vaadatud 15. detsembril 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Nõmm, Nils (2012). "Hamas ja Fatah: koostöölepe ja mõju Palestiina poliitilistele protsessidele". Tartu Ülikool.
- ↑ "Mahmoud Abbas". Britannica. 11. detsember 2024. Vaadatud 15. detsembril 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "PLO Groups". European Council on Foreign Relations. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ "fasael". Palestiina Vabastusorganisatsioon. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ Laane, Marek (11. september 2001). "Mis on DFLP?". Postimees.
- ↑ "Palestinian Popular Struggle Front (Jabhat Al-Nidal Al-Sha'abi Al-Filastini, in Arabic)". Encyclopedia. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ Tiik, Andres (2013). "TERRORISM: OLEMUS, DEFINITSIOON JA ARENGUD" (PDF). Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž: 16.
- ↑ "al-Ṣāʿiqah". Britannica. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ "Arab Liberation Front". Encyclopedia. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 Tuastad, Dag (1. märts 2017). "The Violent Rise of Palestine's Lost Generation" (PDF). Middle East Critique. Oslo Ülikool. 26: 159-169. DOI:10.1080/19436149.2017.1291197.
- ↑ "jan 1, 1993 - The founding of the PAF". time.graphics. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ 13,0 13,1 13,2 "About Palestine Liberation Organisation (PLO)". European Council on Foreign Relations. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ 14,0 14,1 "Palestine Liberation Organization". Britannica. 6. detsember 2024. Vaadatud 15. detsembril 2024.
- ↑ Mikser, Sven (august 2010). "Palestiina versus Iisrael: ühe konflikti lühilugu". Diplomaatia.
- ↑ "Palestine Liberation Organization (I)". The Interactive Encyclopedia of the Palestine Question. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ "Hamasi juht pakub vaherahu 1967. aasta piiride eest". Eesti Päevaleht. 30. jaanuar 2006.
- ↑ "Palestiina Vabastusorganisatsioon". Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1978.
- ↑ "The Madrid Conference, 1991". Office of the Historian. Vaadatud 16. detsembril 2024.
- ↑ "Madrid and the Oslo Agreement, 1991-1993". Interactive Encyclopedia of the Palestine Question. Vaadatud 15. detsembril 2024.
/NENE9_page_0184.jpg){kind=link}