Põrniklased

Põrniklased
	; Kuldpõrnikas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Mardikalised Coleoptera;
Sugukond	Põrniklased Scarabaeidae;

Põrniklased (Scarabaeidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist.

Eestis leidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate vastsetega harilik maipõrnikas, õitel sageli kohatav kuldpõrnikas (Cetonia aurata), metallpõrnikas ja ninasarvikpõrnikas. Aedades on tavalise kahjurina tuntud aiapõrnikas (Phyllopertha horticola).

Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2–41 mm), jässakad, lameljate tundlatega mardikad. Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise funktsioon. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab peaaegu kogu elu kõdus. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Mullas elavad põrniklased on enamasti tumedad, isegi süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad.

Valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades. Sitikate valmikud ja vastsed elavad mullas või sõnnikus ja toituvad peamiselt loomade väljaheidetest. Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad – noored võrsed, lehed ja õied. Nende vastsed elavad mullas ja toituvad kõdust, huumusest ja taimede juurtest. Põrniklaste areng kestab sageli mitu aastat.