Mine sisu juurde

Kurski lahing

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Operatsioon Zitadell)
Idarinde Kurski lahing
Osa Teisest maailmasõja Idarinde lahingutest
SS soomusgrenaderid, 2. SS-Soomusdiviis Das Reich tankiga Tiger I Kurski lahingu ajal
Toimumisaeg

5. juuli 1943 – 16. juuli 1943 (Saksa vägede pealetung)

12. juuli 1943 – 23. august 1943 (Nõukogude vägede pealetung)
Toimumiskoht Kursk, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Tulemus

Nõukogude Liidu võit[21][22]

  • Saksamaa kaotab võime teha uusi strateegilisi pealetunge
Osalised
Saksamaa Nõukogude Liit Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Jõudude suurus
  • Operatsioon Tsitadell:
  • 780 900 sõdurit[1]
  • 2928 tanki[1]
  • 9966 kahurit ja miinipildujat[2]
  • Nõukogude vasturünnakufaas:
  • 940 900 sõdurit[1]
  • 3253 tanki[1]
  • 9467 kahurit ja miinipildujat[3]
  • 2110 lennukit[4]
  • Operatsioon Tsitadell:

1 910 361 sõdurit[5]

  • 5128 tanki[5]
  • 25 013 kahurit ja miinipildujat[2]
  • Nõukogude Liidu vasturünnakufaas:
  • 2 500 000 sõdurit[5]

7360 tanki[5]

  • 47 416 kahurit ja miinipildujat[3]
  • 2792–3549 lennukit[6][7]
Kaotused
  • Kurski lahing:[märkus 3]
  • Umbes 198 000 teadmata kadunut, vigastatut ja langenut[13]
  • Hinnanguliselt 760 hävitatud tanki ja liikursuurtükki[14]
  • 681 lennukit (5–31 juuli)[15]
  • Kurski lahing:[märkus 3]
  • 254 470 langenut, vangivõetut või teadmata kadunut
  • 608 833 haiget või haavatut
  • 6064 hävitatud/kahjustatud tanki või liikursuurtükki[20]
  • 1626[19]– 1961[18] lennukit
  • 5244 kahurit[19]
Saksa vägede pealetungisuunad Kurski lahingus

Kurski lahing (ka operatsioon Zitadell) (4. juuli 1943 – 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal.

Saksa vägede pealetung

[muuda | muuda lähteteksti]

Lahing algas 4. juulil Saksa vägede pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Vahel on seda ekslikult peetud maailma suurimaks tankilahinguks.

Saksa jalaväe kohalikust edukast rünnaküritusest Belgorodi lõigus arenesid 5. juulil 1943 Nõukogude vägede tugeva vasturünnaku tõttu rasked maa- ja õhuvõitlused, mis laienesid ruumini põhja pool Kurskit ja muutusid järjest ägedamaks. Belgorodi ruumis ja Orjolist lõuna pool nurjusid ka 6. juulil rasked rünnakud, mida Punaarmee teostas tugevaimate, juba nädalate eest kohale toimetatud vägedega. Seevastu asusid Saksa väed, tõhusalt toetatuna lennuväe poolt, ise rünnakule. Õnnestus sügavale Nõukogude positsioonidesse sisse murda ja tekitada vaenlasele raskeid kaotusi. Ainuüksi maaväeüksuste poolt hävitati või tulistati liikumisvõimetuks üle 300 Nõukogude tanki, neist osa uusima ehitusviisiga.

Ka õhus tekkis selle ruumi kohal vihaseid võitlusi tugevate Nõukogude lennukikoondistega. 5. ja 6. juulil tulistati õhuvõitlustes ja õhutõrje kahurväe poolt 41 omapoolse kaotuse juures alla 637 Nõukogude lennukit, neist suur arv lahinglennukid. Lennuväe tugevad võitluskoondised pommitasid hävitava mõjuga vaenlase järelveoühendusi, lennuvälju ja raudteejaamaseadmeid tagala piirkonnas.

Belgorodi ruumis ja Orjolist lõuna pool tekkisid 7. juulil rasked tankilahingud, mille kestel Saksa maaväe üksused, õhutõrjekahurvägi ja õhujõudude võitlus- ja lähivõitluslennukite eskaadrid hävitasid enam kui 400 Nõukogude tanki. Visades võitlustes metsas ja külades murti läbi Nõukogude sügavasti lülistatud positsioonisüsteemist. Õhujõudude võitlus- ja lähivõitluslennukite eskaadrid toetasid maaväe operatsioone ja tekitasid Punaarmeele suuri kaotusi inimeste, raskete relvade ja veereva materjali näol.

Suure heitluse Belgorod-Orjoli ruumis ägedus kasvas. 7. juulist saadik arenes läbimurtud Nõukogude positsioonisüsteemi tagalas võimas tankilahing, milles Nõukogude väed tegid suurimaid pingutusi, et Saksa pidevalt edasitungivaid tankikiile tõkestada. Siinjuures kaotas Punaarmee, peale suurte kaotuste inimeste näol, 420 tanki ja suure arvu kahureid ning kogupaugukahureid. Võitlus-, sööstvõitlus- ja hävituslennukite eskaadrid lõid maavõitlustes sekka ja tulistasid eelkõige Nõukogude kohaletoodud reserve. Õhuvõitlusis ja õhutõrje kahurväe läbi kaotas Punaarmee 8. juulil 117 lennukit.

9. juulil saavutasid Saksa maaväe ja Relva-SS üksused vaenlase vihase vastupanu ja uute kohaletoodud jõudude vastu uut rünnakedu. Kuna Belgorodist põhja pool saavutati ulatuslikku maa-alavõitu, arenesid Orjolist lõuna pool rasked kahurväevõitlused. Alates 5. juulist lahinguväljal hävitatud või saagiks saadud tankide koguarv tõusis 1227-le.

10. juulil saavutasid Saksa väed uut maa-alavõitu ja hävitasid 193 vaenlase tanki.

Hoolimata halbadest ilmastikuoludest toetas lennuvägi tugevate jõududega maaväe rünnakuid. Hajutati Punaarmee tanki- ja vägedekoondumisi ning tulistati alla 85 Nõukogude lennukit.

11. juulil õnnestus Saksa vägedel üht suuremat Punaarmee gruppi sisse piirata ja hävitada. Võeti mitu tuhat vangi, tulistati puruks 129 tanki, saadi saagiks arvukalt kahureid ja muid relvi.

Üldse hävitati 11. juulil 220 tanki ja 70 lennukit. Kergendusrünnakud, mida Punaarmee üritas põhja ja ida pool Orjoli, tõrjuti.

Belgorodist põhja pool võitis Saksa õhujõududest toetatud rünnak pärast kahe Nõukogude tankigrupi purustamist 12. juulil uut pinda. Nõukogude jalaväe ja teistest rindelõikudest ning tagalast kokkutoodud tankikoondiste vasturünnak Saksa rünnakrühmade tippude ja tiibade vastu ja ägedad kergendusrünnakud varisesid kokku ruumis ida ja põhja pool Orjoli. Saksa maaväe üksused, Relva-SS ja õhujõud hävitasid 12. juulil taas üle 400 tanki.

 Pikemalt artiklis Prohhorovka lahing

13. juulil varisesid Nõukogude vasturünnakud Belgorodi ruumis raskete kaotustega kokku. Ainult ühes lõigus purustati täielikult 2 Punaarmee rügementi ja võeti arvukalt vange.

Ruumis Orjolist ida ja põhja pool ründas Punaarmee 13. juulil jälle tugevdatud jõududega. Võitlused, milles Punaarmee, hoolimata raskest vereohvrist, ei suutnud edu saavutada, kestsid 14. juulil, mil Saksa reservid asusid vasturünnakule, veel suurema ägedusega.

14. juulil purustati Belgorodi ruumis Saksa üksuste koondatud rünnakul veel üks Nõukogude jõududegrupp ja tõrjuti uued, siiski nõrgemate jõududega kui eelpäevil teostatud vasturünnakud.

Orjolist ida ja põhja pool jätkas Punaarmee oma tankidest ja lahinglennukeist toetatud rünnakuid. Nõukogude katsed Saksa positsioonidest läbi murda nurjusid veriselt.

Märkused

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Operatsioon Tsitadell viitab Saksa pealetungile 4. ja 16 juuli vahel, Nõukogude Liidu kaotused on arvestatud aga vahemikus 5–23 juuli
  2. ↑ Frieseri järgi: 9063 langenut, 43 159 vigastatud ja 1960 teadmata kadunut
  3. ↑ 3,0 3,1 Viitab tervele Kurski lahingule (4. juuli kuni 23. august), st. alates Saksa pealetungist (Op. Tsitadell) kuni Nõukogude vastupealetungideni

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Glantz & House 2004, lk 338.
  2. ↑ 2,0 2,1 Glantz & House 1995, lk 165.
  3. ↑ 3,0 3,1 Frieser 2007, lk 100.
  4. ↑ Bergström 2007, lk 123–125.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Glantz & House 2004, lk 337
  6. ↑ Bergström 2007, lk 127–128
  7. ↑ Zetterling & Frankson 2000, lk 20.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Frieser 2007, lk 154.
  9. ↑ 9,0 9,1 Beevor 2012, lk 485.
  10. ↑ Glantz & House 2004, lk. 276.
  11. ↑ U.S. Army Concepts Analysis Agency, Kursk Operation Simulation and Validation Exercise – Phase III (KOSAVE II), lk 5–15.
  12. ↑ Clarke 2012. lk 408.
  13. ↑ Heeresarzt 10-Day Casualty Reports per Army/Army Group, 1943. World War II Stats. Kasutatud 4. juulil 2015.
  14. ↑ Frieser 2007, lk 201
  15. ↑ Bergström 2008, lk 120
  16. ↑ Krivosheev 2001, ptk. Kursk
  17. ↑ Krivosheev 2001, ptk. Weapons and military equipment. Production and loss.
  18. ↑ 18,0 18,1 Frieser 2007, lk. 150.
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 Krivosheev 2001
  20. ↑ Krivosheev 1997, lk 262.
  21. ↑ Glantz & House 1995, lk. 175.
  22. ↑ Beevor 2012, lk. 485,

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tim Newark. Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu. (Tallinn: Varrak, 2002), lk 128–131
  • Glantz, David M.; House, Jonathan M. (2004) [1999]. The Battle of Kursk. Lawrence, Kansas: University Press of Kansas. ISBN 978-070061335-9.
  • Bergström, Christer (2007). Kursk — The Air Battle: July 1943. Hersham: Chervron/Ian Allen. ISBN 978-1-903223-88-8.
  • Bergström, Christer (2008). Bagration to Berlin — The Final Air Battle in the East: 1941–1945. Burgess Hill: Chervron/Ian Allen. ISBN 978-1-903223-91-8.
  • Beevor, Antony (2012). The Second World War. New York: Back Bay Books. ISBN 978-0-316-02374-0.
  • Zetterling, Niklas; Frankson, Anders (2000). Kursk 1943: A Statistical Analysis. Cass Series on the Soviet (Russian) Study of War. London: Frank Cass. ISBN 0-7146-5052-8.
  • Krivosheev, Grigoriy (1997). Soviet Casualties and Combat Losses in the Twentieth Century. London: Greenhill Books. ISBN 1-85367-280-7.
  • Krivosheev, Grigoriy (2001). Россия и СССР в войнах XX века: Потери вооруженных сил: Статистическое исследование [Russia and the USSR in the Wars of the 20th Century: Loss of Armed Forces: Statistical Study] (in Russian). Moscow: Olma Press. ISBN 978-5-224-01515-3.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kurski_lahing&oldid=6602129"