NSV Liidu meistersportlane
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/52/%D0%A3%D0%B4%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5_%D0%9C%D0%A1_-_%D0%90%D0%BD%D0%B0%D1%82%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D0%B9_%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B8%D0%BD_%281978%29.jpg/220px-%D0%A3%D0%B4%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D0%B5_%D0%9C%D0%A1_-_%D0%90%D0%BD%D0%B0%D1%82%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D0%B9_%D0%A1%D1%82%D0%B0%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B8%D0%BD_%281978%29.jpg)
NSV Liidu meistersportlane (lühend MS; vene keeles Мастер спорта СССР, venekeelne tavalühend МС) oli NSV Liidu sportlastele antud aunimetus.
Nimetus loodi 29. jaanuaril 1934[1], seda hakati andma 1935. aastal (males juba 1925) ning selle andmine lõpetati 1992. aastal.
Meistersportlaseks saamiseks tuli sportlasel täita üleliidulise ühtse spordiklassifikatsiooni järgunorm või järgunõuded[2] ning nimetuse andis NSV Liidu Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Meistersportlaseks nimetamisega sai sportlane rinnamärgi[2] ja tunnistuse.
Esimestel märkidel ei olnud järjekorranumbrit, neid hakati kasutama alles 1949. aastal ja siis anti märk nr 1 võimleja Albert Abramjanile. Seisuga 1. jaanuar 1975 oli meistersportlase nimetuse saanud 108 100 sportlast ja aastaks 1988 oli neid 250 000.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- NSV Liidu aumeistersportlane
- NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane
- NSV Liidu teeneline meistersportlane
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ M. Juhani. "MEISTRITEST mitmel alal ja mitmekordsetest meistritest". Spordileht nr 10, 5. veebruar 1962. Lk 7
- ↑ 2,0 2,1 Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 252.
- ↑ Мастер спорта
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- M. Juhani. "MEISTRITEST mitmel alal ja mitmekordsetest meistritest". Spordileht nr 10, 5. veebruar 1962. Lk 7