Nõva looduskaitseala

Nõva looduskaitsealal asuv Peraküla rand ehk Liivane rand

Asukohta vahetava jõesuudmega Uuejõe jõgi Nõva looduskaitsealal

Nõva looduskaitseala on kaitseala Harjumaal Lääne-Harju vallas Keibu külas ning Läänemaal Lääne-Nigula vallas Spithami, Tuksi, Dirhami, Rooslepa, Elbiku, Riguldi, Rannaküla, Vaisi, Tusari, Peraküla ja Nõva külas. Kaitseala pindala on 1866,5 ha, geograafilised koordinaadid on 59° 12′ 4″ N, 23° 37′ 10″ E. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Nõva-Osmussaare linnuala ja Nõva-Osmussaare loodusala koosseisu.

Ala võeti esmalt kaitse alla aastal 1985 Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks.

Nõva looduskaitseala asub neljal lahusalal. Kaitsealal esinevad liivikud, luited (rannavall kohati 10 m kõrgune; Keibu luited) ja nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, madalsood, niidud ja puisniidud. Suuremad veekogud kaitsealal on Lepajõe auk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Teisi veekogusid kaitsealal: Keibu peakraav, Lepaoja, Veskijõgi, Peraküla peakraav, Väike-Toatse järv (Väikejärv), Pumbuta järv, Flyvae. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on ka üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel.

Turismi tarbeks on rajatud 1 vaatetorn, telkimiskoht, 3 puhkekohta, 3 lõkkekohta.

Liivaluited Peraküla rannas

Ajalugu

Nõva taimestikukaitseala moodustati Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega 21. augustil 1985 21. augustist 1985 ning selle baasil moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega 17. juunil 1997 Nõva maastikukaitseala, mille piire ja kaitse-eeskirja muudetud 11. aprillil 2005. Kaitseala laiendati ning kaitse-eesmärke ja kaitsekorda muudeti 2017. aastal, kui moodustati Nõva looduskaitseala.

Kaitsealused liigid

Pesitsevad linnud: karvasjalg-kakk, nõmmekiur, sooräts, laanepüü, kassikakk, öösorr, must-toonekurg, musträhn, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, värbkakk, sookurg, punaselg-õgija, nõmmelõoke, herilaseviu, täpikhuik, randtiir, händkakk, vööt-põõsalind, teder, metsis, mudatilder.

Läbirändavad linnud: valgepõsk-lagle, madukotkas, soo-loorkull, väikeluik, laululuik, järvekaur, punakurk-kaur, merikotkas, räusk.

Teised kaitsealused loomaliigid: saarmas, Eptesicus nilssoni, pruun-suurkõrv, juttselg-kärnkonn, kivisisalik, rabakonn.

Kaitsealune taimeliik: palu-karukell.

Kaitseala eesmärgid

Vana mänd Nõva rannikumetsas

Nõva looduskaitseala eesmärk on:

1. Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide ning looduslike metsakoosluste kaitse;
2. loodusliku linnustiku kaitse; rändlinnuliikide kaitse;
3. looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse; liikide elupaikade: veealuste liivamadalate, rannikulõugaste, Läänemere kesk- ja põhjaosas püsirohttaimestikuga liivarandade, eelluidete, hallide luidete (kinnistunud rannikuluited), ruskete kukemarjaga luidete, metsastunud luidete, luidetevaheliste niiskete nõgude, kuivade kanarbiku ja kukemarjaga liivanõmmede, vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, jõgede ja ojade, siirde- ja õõtsiksoode, lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode, liigirikaste madalsoode, vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse.

Kaitseala vööndid

• Keibu sihtkaitsevöönd (183,3 ha),
• Lepaaugu piiranguvöönd (330,7 ha),
• Liivase sihtkaitsevöönd (250,6 ha),
• Mustjärve sihtkaitsevöönd (65,9 ha),
• Põõsaspea sihtkaitsevöönd (44,8 ha),
• Rooslepa sihtkaitsevöönd (217,3 ha),
• Toatse piiranguvöönd (192,9 ha),
• Uuejõe sihtkaitsevöönd (145,2 ha),
• Vananõmme sihtkaitsevöönd (435,8 ha).

Nõva maastikukaitseala keskkonnaregistri kood oli KLO1000120. Nõva looduskaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000660.

Välislingid

• Nõva looduskaitseala keskkonnaportaalis
• Otsus looduskaitse organiseerimisest Haapsalu rajoonis