Ioloogia

Vormilise piiritlemise kosmogenees hiina filosoofias. Ainult ring – wuji, ringlainelise joonega – taiji, kaks erivärvi ala – ljangyi, neli kaksjoont – sixiang (moodustavad yin-yangi), Varajase taeva kolmjooned ja Hilise taeva kolmjooned. (Taji on kujutatud kahjuks teistpidi pöörlevana.)

Muutuste uurimine (易学 jik6 hok6/ yìxué) on "Zhouyi" ehk "Yijingi", sellega seotu ja selle rakenduste uurimine eri kultuuri valdkondades.

Nimi "Yijing" ilmus alles pärast "Zhouyi'd". "Muutuste raamatu" peamises lisas "Xici Zhuanis" tähistab Muutuste uurimist vaid hieroglüüf Yi. Hiina kultuuri väljaarenedes on inimelu sündmusi ja lugusid uurinud, guadega märgistanud ja prognoosinud yìxué muutunud üha enam ja enam valmisolevate guade ja tekstide uurimiseks ning keskendunud peamiselt "Yijingile".

Nimest

易学 yìxué: muutuste uurimine. Xué: õppima; valdama (teadmisi); omandama (kutset); kopeerima; rääkima; õpetama; teadus, teadmine; kool, õpetus, doktriin.

Mõistet "yìxué" tarvitatakse erinevates ja omavahel seotud tähendustes kui:

1. Muutuste (yi) uurimine kui reaalsete sündmuste ja lugude uurimine, et neid süsteemselt märkida (guad) ja käsitleda. Raamatu lisas "Xici zhuan" piirdutakse sel juhul vaid hieroglüüfiga yi.
2. Yi Jingi ehk Zhou Yi käsitlemine ja uurimine.
3. Lisaks eelnevale ka Yi Jingi ehk Zhou Yi uurimise ja sellest mõjutatud ja seda kasutatavate kultuurivaldkondade ja teoste vastavate külgede uurimine.
4. Yi Jingi ja sellega seotu astme astmeline õppimine.

Praegu on termini Yi uurimise (yìxué) korral selle vastetena kasutatud:

1. Lääne sinoloogias: peamiselt "Muutuste raamatu" uurimine; harva ka Muutuste uurimine ja Yi uurimine (study).
2. Vene sinoloogias: idzinistika (ицзинистика).
3. Ühe läänes elavate hiinlaste kooli poolt: imutoloogia (yimutology).
4. Hiinas on sellel sajandil hakanud levima: ioloogia (yi-ology; yiology) [7]. (Samas kasutati sõna ioloogia varem (yiology) hoopis yi rahvusgrupiga seotu uurimiseks, kuid Yijingi uurimise buumiga on see tagaplaanile jäänud.)
5. Vietnamis on omamoodi Hiinast õppust võetud: iloogia (yilogy).

(2010. aastal toimus Hongkongis 5. rahvusvaheline Yijingi Uurimise ja Kaasaegse Tsivilisatsiooni sümpoosion ja Pekingis 2. Yioloogia Foorum [8]. On ioloogia instituute (Hiinas vähemalt 5), keskusi ja ühinguid.)

Traditsionaalne vaade Yi loomisele

"Yi Jingi" loomine on omistatud neljale täiuslikule targale. Kolmjooned, kui kuusjoonte algosised, olevat loonud legendaarne Hiina esimene imperaator Fu Xi. On arvatud, et ta on kirjutanud raamatu esimese, kuid kadunuks jäänud variandi. Kuusjoonte loomine läbi kolmjoonte teineteisele asetamise, neile nimede andmine ja aforismide kirjutamine omistatakse Zhou dünastia rajajale Wen Wangile. Otsused kuusjoonte üksikute joonte kohta olevat kirjutanud tema poeg Zhou Gong Dan. Kõige viimaks pannud Konfutsius juba olemasoleva põhiosa juurde kirja lisad.

"Zhouli" (Zhou riitused): Suur raudrohu vartega ennustamine (da bu) tugineb kolmele Muutuste viisile (eeskujule-meetodile): esimene on "Ljan Shan", teine on "Gui Zhang" ja kolmas on "Zhou Yi". Neis kõigis on algseid guasid 8 ja tuletatuid 64.

Muutuste uurijad lugesid "Ljan Shan", "Gui Zhang" ja "Zhou Yi" ühe teose "Yi" eri epohhidel tekkinud variantideks, mida seoti vastavalt kas siis kolme silmapaistnud valitseja Fu-xi, Huang-di ja Wen-wangiga või siis Xia dünastia (XXI-XVI s eKr), Shangi dünastia (XVI-XI s eKr) ja Zhou dünastiaga (XI-III s eKr). Tekste "Ljan Shan" ja "Gui Zhang" peeti kadunuteks.

Kaanoniuurija Zhen Xuan (127–200) "Yi Zhan" (Muutuste ülistus): Xia dünastia mehed meenutavad "Ljan Shani" ((suletud) mäeahelik); Ini dünastia mehed meenutavad "Gui Zhangi" (naasmine (aarde)hoidlasse); Zhou dünastia mehed meenutavad "Zhou Yid". (ringilised muutused). Sõnaühend Ljan Shan viitab katkematule järgnevusele, mis kannab endas mägede kujundit; sõnaühend Gui Zhangi sellele, et 10 000 asja keskel pole ühtegi, mis ei naaseks oma hoidlasse; sõnaühend Zhou Yi sellele, et pole lünki (tühikuid) kõike läbivas ringkäigus Muutuste Teel.

Suures ennustamises (da bu) sisalduvast kolmest ennustamisviisist või -korraldusest alanud esimene guaga 52. Mägi (Mäed, Gen) ja kandnud Ljan Shan’i ((Suletud) Mäeahelik) nime. Sõna korraldus on kasutatud seetõttu, et erinevad uurijad pole algusest peale oma arvamustes üksmeelsed millega oli tegu. Kas (nii?) kuusjoonte tabeli, ennustamisviisi või siis tekstiga. Teise ennustamisviisi Gui Zhang'i korral on juttu 10 000 asja (olendi) naasmisest aardesse (hoidlasse) ja see alanud 2. Maa guaga. Kolmanda Zhouyi ("Yijingi" varajasem nimi) nimelise korral on juttu ringmuutustest ja see algab 1. Taeva (Ilm) guaga (selle võrdkujuks on ka ring). Viimase korral loetakse ja kirjutatakse guade positsioone (yao wei) alt ülespoole (teke, loomine). Eelnev võis olla seotud guade lugemise ja kirjutamisega ülalt alla (teostus, n-ö naasmine põrmu). Seetõttu võis kahe viimase ajalisuse (teke ja teostus) asemel olla esimene seotud Mäe märgile omistatava olevikulisuse ja olemisega. Sel juhul pole vaadeldavad gua'd enam protsesse vaid eksistentse (olemist) märkivad.

Üldine ülevaade Muutuste uurimise ajaloo etappidest

Järgnev etappide esitus on lihtsustus, mis toob välja olulisemad (ka võimalikud) ajajärgud. Vastavate ajajärkude algused on ümardus (tavaliselt juba vähemalt sadakond aastat varem).

1. Vastavate liigenduslike aluste teke (elu ajastamiseks ja liigendamiseks)? (Umbes 5000 eKr paiku alanud?)
2. Ennustavate tõlgenduslike põhimõtete aluste teke koos vastava luusid kasutava ennustamise kasutuselevõtuga. Ennustamine kui osa šamanistlikust praktikast? (Umbes 4000 eKr paiku alanud?)
3. Ennustuslike märkide guade koostamise väljaarengu lisandumine? Ennustamisele pühendunud ennustajate kujunemine? (Umbes 3000 eKr paiku alanud?)
4. Pragudest tuletatud guadele luudel tekstide lisamisele ja sellelt "Zhouyi" (põhiteksti) väljaarenguni. Kilpkonna kilpidel ennustamise lisandumine või laiem levik? Ennustamise saamine valitseja (kuninga) osaks. (Umbes 2000 eKr umbes alanud.)
5. Saatvate lisade "Shiyi" väljakujunemine. Raudrohuvarsi kasutava ennustamise väljaareng. Vastava ennustamise levimine valitseva kihi hulgas. Uute analoogsete tekstide ja süsteemide loomine. (Umbes 1000 eKr alanud.)
6. "Yijingi" kanoonilise teksti ja kuusjoonte järjestuse kinnistumine. (Itsingistika keskendumine valdavalt raamatu uurimisele.) Münte kasutava ennustamise väljakujunemine. Vastava ennustamise levik haritlaste hulgas. Märgistiku rakendus alkeemilistes teostes. (Umbes Kristuse sünni paiku alanud.)
7. Songi aegne (uute) skeemide ja käsitluste teke. Sümbolitel ja arvudel põhinevate mudelite loomine teaduslik-tehniliste saavutuste üldistamiseks. Juhuste tõlgendustel põhineva ennustamise väljakujunemine. Seoses trükikunstiga ja koolihariduse laienemisega ennustamise üldrahvalik levik.(Umbes 1000 paiku alanud.)
8. Teaduslik kriitilise lähenemise juurdumine. "Yijingi" täielik tõlkimine lääne keeltesse ja levik Lääne kultuuris. (Umbes 1900 (2000) paiku alanud.)

"Muutuste raamatu" käsitlemise olulisemad koolkonnad Hiinas

Kuigi teose põhitekst tekkis ennustamise käigus ja selle tarvis, ei piirdu ta osa vaid ennustamisega. Peamises lisas "Xici zhuan"'is (I 2.,10., 12.)[1] on mitmeid kordi puudutatud ka põhiteksti kasutamist. Koolkondade liigenduses on näha selles lisas äratoodud nelja raamatu kasutamisviisi .

I Tekstilised suundused

"Teadvustamise seaduspärasuste kool" (Yili-pai) – Hani dünastia aegsed filosoofid. (Hani aegne "kujude ja arvude" suundus leidis oma täieliku väljaarenduse alles Songi dünastia ajal.) Uuriti ja õpiti, seletati ja järgiti kuusjoontest gua'dele kirjutatud "Muutuste raamatu" põhiteksti ja lisasid.

1. "Õigluse (kohuse) ja seaduse (printsiibi)" suundus. Süsteemi kasutati filosoofiliste printsiipide väljaarendamiseks.
2. Kommenteeriv suundus. Kommenteerimine, ajalooliste faktide kontroll, nimede ja reaalide väljaselgitamine. Kaheks põhiliseks kommenteerivaks suunduseks on traditsionaalne ja hiljem tekkinud kriitilis-filoloogiline vorm.

II Ennustamissuundused

"Ennustamise kool " (Zhanbu-pai) – kasutati induktiivseid ja deduktiivseid meetodeid gua'dega tuleviku ennustamiseks. Mantiline suundus. Raamatute tekstide ja gua'de kasutamine tuleviku ennustamiseks. Väga eripalgeline. Seejuures olid omavahel põimunud mantililine ja prognoosiv (diagnosteeriv) kallak. Seal hulgas mantilistes toimingutes saadavad gua'd, eluvoolus toimuvate juhuste gua'dena käsitlemine ja kindlate tunnuste gua'dena tõlgendamine. Näiteks meditsiinis, kus mingite gua'de läbi tõlgendati patsiendi olukorda ja võimalikku haiguskulgu.

III Tegevuslikud suundused

"Taoistlik kool" (Dao-jia) – raamatu filosoofiat ja printsiipe kasutati erinevate praktiliste tehnikate väljatöötamiseks. Näiteks Tai-chi juan, meditatsioon, meditsiin, alkeemia, feng-shui ja sõjakunst. Ka tegevuslike strategeemide väljatöötamise suundus.

IV Loomingulised suundused

"Vormide-arvude kool" (Xianshu-pai) – valdavalt Songi dünastia aegsed filosoofid. Kool sai oma alguse Hani dünastia ajal. Uuriti gua'sid ja nende rakendust matemaatikas ja filosoofias. Sümbolitel ja arvudel põhinev mudelite loomine teaduslik-tehniliste saavutuste üldistamiseks.

Teos on mõjutanud kõige erinevamaid Vana-Hiina kultuurisfääre: filosoofiat, matemaatikat, poliitikat, sõjapidamise strateegiat, meditsiini, kunsti ning maali- ja muusikateooriat.

Peale "Yi Jingis" sisalduvate lisade on Kaug-Idas kirjutatud raamatu kohta veel interpreteerivaid traktaate, traktaate ennustustehnikast ja traktaate, mis tõlgendavad teost filosoofiliselt. Teoste koguarv on Hiinas juba üle kahe tuhande. 20. sajandi algul loetleti ainuüksi hiina konfutsionistlikus kirjanduses – arvestamata taoistlikke, budistlikke ja jaapanlaste töid – umbes viissada "Yi Jingi" käsitlevat teost.

Muutuste uurimise ajalooline areng Hiinas

Endega seotud kiri kilpkonnapantseril

Hiinas on leitud alates arvatavasti juba varajasest Hani dünastia ajast järjepidevalt ennustusluid (ennustamisel kasutatud hieroglüüfkirjaga veiste abaluud ja kilpkonnapantserid), mida on nimetatud "draakoni luudeks". Neid müüdi turgudel ja kasutati jahvatatult ravimite koostises. Esimesed märgid protokirjast on Hiinas leitud arheoloogide poolt 5.–4. aastatuhandetesse eKr kuuluvalt neoliitikumi aegselt maalitud keraamikalt. See aeg on umbes 2. aastatuhandet varajasem isegi traditsioonilisest hieroglüüfide loomisversioonist. Kuna hieroglüüfkiri arenes välja Shangi ajal seoses ennustustulemuste ja järgnevalt toimunu kirjapanemise käigus võib vaid oletada, et ka see protokiri võis mingil moel olla seotud ennustamisega. Vanim leid ennustusluude kasutusest, kuid ilma saatvate kirjadeta, abaluuga ennustamisel pärineb Liáoníngi leidude hulgast ja kuulub 4. aastatuhandest eKr. Hiina neoliitikumi ajast on eri leiukohtadest leitud erinevatele loomadele kuulunud ennustamisel kasutatud luid. 3. aastatuhande lõpuks eKr oli see juba laialt levinud ja küllalt tavaline . Märkimisväärne kilpkonna pantserite kasutus ilmus alles Shangi leiukohtades. Shangi ajast pärinevad ka esimesed kirjadega endeluud.

Shangi dünastia ajal

Eelmise sajandi alguses avastati Henani provintsist Anyangi linna lähedalt hilise Shangi dünastia pealinna Yinxu varemed. Kuningate hauast leiti ka üle 20 000 ennustusluu. Shangi ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu, mis heidavad valgust guade ja nendega seotud ennustamise tekkele ja arengule. "Muutuste raamatuni" viinud ennustamise (prognoosimise) tulemuste ülestäheldamise ja toimuva jälgimise käigus kujunes välja Shang-Yin'i epohhil hiina vanim hieroglüüfkiri.

Shangi ajal on tuvastatud ennustamist vaid ennustusluude (kuumutamise) abil läbi neile tekkinud pragude. Seejuures pöörduti vaimude poole. Ennustamine oli valitseva dünastia pärisosa.

Zhou dünastia ajal

Zhou dünastia pealinnast leiti üle 17 000 hieoroglüüfkirjadega ennustamisluud. Zhou ajal kujunes välja paljude ennustusjuhtude ühitamise teel "Zhou Yi" tekst ja võeti kasutusele ka ennustamine raudrohu varte abil. See ennustamispraktika hakkas levima.

Hani dünastia ajal

Hani ajal jõudis lõpule lisade kujunemine ja lisad koos "Zhou Yi" tekstiga said kanoonilise nime "Yi Jing". Hani yi uurimine piirdus suuresti kujundite ja arvude uurimisega. Seetõttu on nende suundus ajaloos tuntud nime all yi kujundite (vormide) ja arvude uurimine (xiang shu yixue).

Lääne Hani ajal

Meng Xi (Chang-lü) kirjutas kaheosalise teose "Zhou Yi zhang ju" ("Zhou Yi eristatuna fraasideks") , milles tundis peamiselt huvi guade hinguste (qi) vastu.

Jiao E kirjutas "Yilini", milles on iseloomustatud 4096 nelikkuusjoont (nelja tüüpi joontega kuusjooned). (Neist igat keskmiselt 16 hieroglüüfiga.)

Jing Fangilt pärinevat münte kasutav ennustamisviis ja edasiarendatud kuusjoonte ehituse tõlgendamisviis. Uuris "8 paleed", "4 aega", "6 päeva ja 7 jaotust". Kirjutas "Jing Fang zhang ju" .

Yang Xiong kirjutas "Tai Xuan Jingi" ("Suure saladuse raamat"), mis sisaldab 81 tetragrammi (kolmiknelijoont).

Ida Hani ajal

Wei Bo-yangi alkeemiline teos "Zhouyi Cantong qi" "Kolmsuse ühendamine ringilistes muutustes." Selles käsitletakse "Zhou Yi" rakendust meditatiivse enesearendusega seotud "elu toitmise" meetodite kirjeldamiseks.

Ma Rong kirjutas "Zhou Yi zhu" ("Kommentaarid Zhou Yile").

Zheng Xuan kirjutas oma "Kommentaarid Zhou Yile". Samuti kommenteeris ta ka lisadest väljajäänud kirjutisi.

Xun Shuang kirjutas oma "Kommentaarid Zhou Yile", milles on rõhk pandud "guade tõusvatele ja laskuvatele hingustele (qi)".

Yu Fani "Kommentaarid Zhou Yile" on pühendatud na jia probleemile, mis seisneb guade kooskõlastamises 10 tsükliga.

Wei ja Jini dünastiate ajal

Wei filosoof Wang Bi (Fusi) pani Muutuste uurimises aluse filosofeerivale "kohuse ja seaduse" suundusele. Kirjutas kommentaarid Zhou Yile ja "Zhou Yi lüe li" ("Ringmuutuste peamised seisukohad") .

Teiseks oluliseks "kohuse ja seaduse" suunduset järginud uurijaks oli Yi lisale "Tuan Zhuanile" kommentaarid kirjutanud Jini aegne Hang Kangbo. Jini aegsed arstid-alkeemikud Ge Hong ja Tao Hong-jing järgisid "kujundi ja arvu" suundust.

Tangi dünastia ajal

Yi uurimises algas taoismi, konfutsionismi ja budismi vastastikune põimumine.

Kong Yingda kirjutas "Zhou Yi zheng yi" ("Zhou Yi õige mõte"), milles ta arendas edasi Wang Bi suundust.

Li Dingzuo teosesse "Zhou Yi ji ze" ("Kogutud arutlused Zhou Yi’st") on kogutud kokku enam kui 30 varajasema kooli kommentaarid. Tänu sellele teosele on säilinud fragmendid paljudest Yi uurimisega seotud töödest.

Yijing jõudis Jaapani 6. sajandil, kuid selle klassikaline uurimine sai omaette institutsiooniks alles Nara perioodil (712–793). Vaatamata raamatu mõningasele mõjule sai see seal populaarseks alles Tokugawa ehk Edo ajastul (1603–1898).

Varajasel Tangi ajal jõudis raamat ka Tiibetisse. Seal võeti ennustajate poolt hiljem kasutusele isegi nelja- ja viiejoonelised märgid.

Songi dünastia ajal

Tee Huashani madalama põhjatipuni

Songi ajal toimus Muutuste uurimises uute suundade, skeemide ja tekstide loomine.

Zhang Bo-duan kirjutatud "Wuzhen pian" sai sisemise alkeemia aluseliseks tööks. Selles on esitatud alkeemiline areng läbi 64 kuusjoone.

Selle ajastu võtmekujuks oli legendaarne Huashani mäe taoist Chen Xiyi (Chen Tuan). Talt pärinevad skeemid, mis said kolme arenguliini aluseks. Ka pärineb talt üks Zhou Yiga seotud astroloogiline süsteem Zu Wei.

1. Ke Shi sai talt Wuji (Piiritu Plaani), andis selle Zhou Dunyi'le kes pani selle "Suure piiri plaani selgitusse" "Tai Qi tu sho", andis edasi vendadele Cheng Yi'le ja Cheng Hao'le.
2. Lääne Fujiangi erakutele ja neilt Cai Jitongile Taiji (Suure Piiri Plaani), He-tu ja Lo-shu. Andis edasi Zhu Xi'le kes kirjutas "Zhou Yi aluselise mõtte" ("Zhou Yi ben yi"). Tema rekonstrueeris ka raudrohu varsi kasutava ennustamistehnika.
3. Ji Xiu'le, temalt Li Zhicai'le ja edasi Shao Yong'ini (Shao Kangjie) Fuxi 8 kolmjoont, 64 kuusjoont, nende realine, ruuduline ja ringiline paigutus. Shao Yong pani kirja uudse juhustele tugineva ennustamissüsteemi ja märkide tõlgendamisviisid.

Yuani dünastia ja Mingi dünastia ajal

Sel ajal oli teoseid vähe. Silmapaistvaks tööks oli Mingi aegse Lai Zhide 32 aastat kirjutatud "Kogutud arutlusi Zhou Yi kohta." Selles arendas ta edasi printiip li rakendust. Töö avaldas mõju teose edasisele teadusliku uurimise arengule. Võttis kasutusele ka ühe Taijitu skeemi. Mingi ajast pärineb ka budistlik Ouyi Zhixu (Chih-hsü Ou-i) poolne Zhou Yi kommentaar "Zhou-yi zhun-zhei"? ("Chou-i ch'un-chieh"). See on Thomas Cleary poolt ka inglise keelde tõlgitud. Sellele teosele ning Wang Bi ja jaapanlase Ito Togai töödele tugineb Konstantin Štšutski "Muutuste raamatu" kommentaar.

Songi aegse Zhu Xi mõtted Yi Jingi kohta levisid ja saavutasid edu Yi dünastia ajal Koreas (1392–1910) ja Le dünastia ajal Vietnamis (1428–1789). Vietnami ja Korea õpetlastele sai "õigluse-seaduse (moraali ja printsiibi)" (yili) koolist enam omaseks "vormi-arvu" (xiangshu) kool.

Qingi dünastia (1644–1911) ajal

Ühendati Hani- ja Songi-aegsed saavutused. Arvu ja kujundi suund kohuse ja seaduse suunaga. Suur hulk kommenteerijaid (7 suuremat).

Sellest ajast (u 1800) pärineb ka Liu I-mingi taoistlik kommentaar Zhou Yile. Selle töö on tõlkinud inglis keelde Thomas Cleary. Samuti on ta tutvustanud läbi Muutuste sisemist alkeemiat ja toonud välja huvipakkuva skeemi, milles taanduvad alt üles loetavad 64 kuusjoont 36-ks mõlemat pidi loetavateks kuusjoonteks.

Jaapanis sai Muutuste raamat järsku populaarseks Tokugawa (ehk Edo) ajastul 1603–1868. Raamatu sümbolism tungis igasse eluvaldkonda alates teetseremooniast, lilleseadekunstist kadost, näitekunstist, sõjalistest taktikatest, võitluskunstidest, põllumajandusest, meditsiinist kuni lauamängude, folkloori, kunsti, kirjanduse ja muusikakriitikani. Isegi tanka silpide arvu hakati seletama Yi numbrilistes kategooriates. Paljud imperaatorid ja šogunid võtsid sellest juhendust. (Šogun Tsunayoshi (1680–1709) oli 7 aasta jooksul vähemalt 240 Yi seminaril eesistujaks.)

Yi uurimine oli Qingi ajajärgul Hiinas enam tekstuaalne ja ajalooline, Yi ajajärgul Koreas enam filosoofiline ning Togukawa ajajärgul Jaapanis enam eklektiline ja praktiline. Hiinas võidi kirjutada sellel perioodil Yijingi kohta tuhandeid raamatuid. Varjasest Qingi perioodist on loetletud ainuüksi 485 konfutsionistlikku tööd (1776). Wai-ming Ngi on leidnud Jaapani Tokugawa perioodist 416 autorilt 1085 selle kohta kirjutatud teksti.

Pärast keisririiki

Pärast 1919. aastat järel tekkis ja sai valdavaks teaduslik kriitiline suund. Väljakaevamistel on leitud palju ennustusluid ning uuritud guade ja ennustamise teket ja arengut. 20. sajandi alguses häbimärgistati Yid kui "feodaalset" relikti, mis sisaldavat "ebausuga" seotud praktikaid ja milles peegelduvat diskrediteeritud konfutsionistlik ideoloogia. Vaade sai ainuvaldavaks pärast kommunistide võimuletulekut 1949. aastal.

Tänapäeval

On leitud osati erinev Mawangdui käsikiri (1973) ja vaid fragmentaarselt säilinud bambusliistakutel olev seni vanim (u 300 eKr) vaid osaline Fuyangi käsikiri (1977). Shanghai muuseumi on Hongkongi turult toodud Zhouyi bambusliistakutel oleva käsikirja fragmente (1993). Läbi aegade on leitud Xipingist Klassikalise Kivi Zhouyi (kivvi graveeritud) fragmente.

Alates 1978. aasta uuest poliitilisest suundusest on peale Yi unustust ja hukkamõistu toimunud selle naasmine hiina avalikku ja kultuuriellu. 1980ndad olid tunnistajaks nähtusele, mis sai hiina ajakirjanduses nimeks Yijing re ("Yijing palavik"). Hiina jätkuv "vaimne kriis" (jingshen weiji) on ajendanud paljusid otsima Yijingist intellektuaalset tuge, vaimset inspiratsiooni või ennustusjuhised. Raamatupoodidest ja -laatadel on küllaga nii rahvakeelseid tõlgendusi, kui populaarseid klassikalisi uuringuid. Jõutud on ka selleteemaliste koomiksiraamatute avaldamiseni. Yijing õpperühmad tärkasid igasse linna ja avalikel loengutel kujunes välja enam-vähem ühtne piletihind. 1985. aastal kirjutas professor Liu Zheng ajakirjas "Zhexue yanjiu" (Filosoofilised teadusuuringud): "Viimase kümne aasta jooksul on meie riigi kirjastused, suured ja väikesed, avaldanud ja taasavaldatud 30–40 tööd Yijingi uuringutest ning meie akadeemilistes ajakirjadest on ilmunud kaks või kolmsada selleteemalist artiklit... . " Selliseid artikleid on praeguseks ajaks juba tuhandeid.

Üheks prominentseks teemaks Hiina 1980. ja 1990. aastate teadusuuringutes oli idee, et Yi on "teaduslik" dokument, milles on eeldatavalt paljude kaasaegsete matemaatika, füüsika, bioloogia ja arvutiteooria arengute alused. Feng Youlan väitis, et Yijing sisaldab "universumi algebrad" ("maailmaloomise algebrad"). Xie Qiucheng väitis, et heksagrammid olid algselt loodud suure tõhususega infokorraldus süsteemiks, mis analoogselt kaasaegsete arvutite kodeerimisele põhineb optimaalsel kahesel liigendusel. Tang Mingbang, tuginedes Xie kirjutistele ja teistele kaasaegsetele hiina teadlastele, kinnitas, et aatomi struktuuride vormid tuumafüüsikas, geneetiline kood molekulaarbioloogias ja kaheksane maatriksi lineaarses algebras, on kõik seotud Yijingi loogikaga.

Eelmise sajandi viimasel aastakümnel avaldati erinevate autorite poolt Hiinas Yi kohta seitse erinevat entsüklopeediat (sõnastikku) ja kolm Muutuste filosoofia ajalugu käsitlevat teost (neist üks 1500-leheküljeline Taiwanil).

Praegusel sajandil

2006. aasta lõpus ilmus 1045-leheküljeline 44 × 30 cm formaadis kaheköiteline teos, mis sisaldab vanimaid Yijingi käsikirju (Fuyangi, Mawangdui, Zhouyi ja Xipingi) ja nende esitust kaasaegses hieroglüüfikas. Peale selle ka uuringuid endeluude, pronksikirjade ning Qini ja Hani dünastia eelsete Yingiga seotud tekstide kohta.

Hiinas on yi uurimine saanud sellel sajandil nimeks ioloogia (yi-ology; yiology) [9]. 2010. aastal toimus Hongkongis 5. rahvusvaheline Yijingi Uurimise ja Kaasaegse Tsivilisatsiooni sümpoosion ja Pekingis 2. Yioloogia Foorum [10]. On ioloogia instituute (Hiinas vähemalt 5), keskusi ja ühinguid.

Uus äärmus või vähemalt märk püüdest naasta oma juurte juurde, milleni Hiinas on jõutud, peegeldub professor Gong Ke [11] 2009.X.31 peetud kõnes esitatud viies punktis. Kõne kutsus vabanema väärarusaamadest ja kinnistama viit uut ideed (lühendatult ) :

1. Yi on Hiina kultuuri juur ja läte;
2. Tõeline naasmine Yi juurde on naasmine selle kui "esimese Viiest Kaanonist" juurde.
3. Yi tähendab 5000 aastat Hiina tsivilisatsiooni, on selle esimene sümbol ja esimene (klassikaline) teos.
4. Yil on pikk ajalugu, mida tuleb kogu rahvale tähenduse andmiseks sügavalt ja organiseeritult uurida.
5. Meil tuleb Yi pärida, seda uuendada, rikastada ja edasi arendada.

Yi Jingi tõlkimine ja uurimine Läänes

Euroopas pärineb esimene märge raamatu kohta 1681. aastast. Lääne uurimused jagas Konstantin Štšutski kolme perioodi .

Alates valgustusajast

Esimeseks kobavaks ja ebatäielikus tõlkeks oli jesuiidist misjonäri J. B. Regise kahe varajasema misjonäri töödele toetunud 1736. aastal tehtud töö Enne selle ilmumist trükis ilmus 1753. Haupti raamat YI Jingist Selles toob ta ära ka G. W. Lebnitzi tegelemise "Muutuste raamatuga", kes sai sellest inspiratsiooni kahendsüsteemi leiutamisel, mis omakorda sai hiljem eelduseks digitaalse maailmani viinud arengule.

Ajajärk paistis silma ebapiisava teksti tundmisega ja erinevate fantastiliste teooriatega raamatu olemuse kohta. Veidramateks neist on selle pidamine sõnastikuks või siis falloseliseks kosmogooniaks. Sellele järgnesid teised poolikud tõlked ja fantastilised teooriad raamatu olemuse kohta. Veidramateks neist oli selle pidamine sõnastikuks. Keegi nimetas seda falloseliseks kosmogooniaks. Paremaks pole olnud ka ta pidamine võltsinguks (-tegelik olla kadunud-) või juhuslikult kokkukirjutatud lausete jadaks.

Alates uusima aja künnisest

Alates 1876. aastal ilmunud McClatchie tõlkest ilmus 21 aasta jooksul juba viis täielikku tõlget. Neist parimaks ja arvestatavamaiks oli James Legge töö Legge võttis kuusjooni käsitledes kasutusele mõiste lugu (affair).

Uusimal ajal

1924. aastal ilmus saksa keeles R. Wilhelmi täielik tõlge ja kommentaar. Töö tugines ta hiina suulist konfutsionistlikku traditsiooni kandva õpetaja Lao Nai-sjuni juhendamisele. Raamatu kommentaar on täis viiteid struktuure puudutavale sümbolismile. Selle tõlge inglise keelde C.F.Bayensi poolt oli eelmisel sajandil kõige levinumaks ja tunnustatumaks "Muutuste raamatu" tõlkeks ja käsitluseks.

1960. aastal avaldati NSV Liidus trükis imekombel säilinud "varalahkunud" K. Štšutski sõnasõnaline põhiteksti tõlge, selle temapoolne kommentaar ja teose suurepärane ja selgepiiriline keeleline uurimus. Tegemist oli erudeeritud humanitaarteadlase ladusa ja liigset sümbolistlikku ähmasust vältiva kolmele olulisele kommentaatorile toetuva põhiteksti kommentaariga.

1965. ilmus muuhulgas ka J. Blofeldi tehtud põhiteksti tõlge, mille korrektsust olid kontrollinud kaks hiinlast. Raamatu lõpus oli juba lisatud hulgaliselt kuusjoonte asetustega ja kasutusega seotud skeeme.

Tänapäeval

Viimasele perioodile on omane juba sügavuti minevate põhjalikule ajaloo ja hieroglüüfia tundmisele tuginevate tõlgete ilmumine, teost kommenteerinud tööde ja selle rakendusega seotud tööde tõlkimine. Samuti ka menukirjanduses ilmuvad rohkearvulised ennustamiseks kohandatud lihtsustused.

1976. ilmus raamatus "The Astrology of I Ching" W.K.Chu "Yi Jingi" põhiteksti ja seda saatva keskaegse ennustusliku kommenteeriva lisa tõlge koos seda täiendava W.A.Sherilli eessõna ja selgitusega.

1980ndatel avaldas Thomas Cleary neli "Yi Jingiga" seotud raamatut. Ühe taoistliku, ühe budistliku ja ühe neo-konfutsionistliku esituse ja käsitluse tõlked. Huvipakkuvamaks on ta neljas töö "I Ching Mandala." (1989), kus ta teeb kokkuvõtte kolmest esimesest tõlkest, esitab omalaadse raamatu õppeprogrammi ja toob lõpus ära ka "Yi Jingi" rakendus sisemises alkeemias.

1994 aastal ilmus R. Ristema ja S.Karcheni töö "I Ching" (Element 1994), milles on puudutatud ka olulisemate hieroglüüfide piktograafilist ülesehitust. 1999 ilmus ka lisadega ja hieroglüüftekstiga üksikväljendite tõlkevariante esiletoov B. B. Vinogrodski tõlge.

Raamatu osale vanahiina meditsiinis on pühendatud A. I. Faljevi "Klassitseskaja metodologija traditsionnoi Kitaiskoi tszhen-tshzju terapii" (Moskva 1991). Kuusjoonte rakenduse tai-chiis on ära toodud Liu Da "Tai Chi Chuan and I Chingis" (1982). Rakendust hiina kronoloogilises numeroloogias avab W. K. Chu ja W. A. Sherrilli "The Astrology of I Ching"(1976). Samade autorite "An Anthology of I Ching" (1977) jätkab sama teemat, kuid toob ka mõningase ülevaate erinevatest ennustamisviisidest, märkide rakendusest geomantias ja direktoloogias (soodsa liikumissuuna numeroloogiline leidmine) ning pealiskaudse kokkupuute meditatsioonipraktikaga. Erinevaid ennustamissüsteeme tutvustavad Liu Da "I Ching numerology" (1979) ning G.G.Melyani ja Wen-kuang Chu "I Ching" (Japan 1977). Esimene neist käsitleb keskajal Shao Yungi loodud ennustamisviise ja teine kuusjoonte tähendusi erinevates elu valdkondades (näiteks armastus, abielu, äri, reis, ...).

Mõju Lääne kultuurile

„

Ma ei usu Muutuste Raamatusse

“

John Lennoni (1940–1980) laulust "Jumal"

"Muutuste raamatul" on omalaadne inspireeriv osa ka tänapäevase postmodernse abstraktse maailma ja elukeskkonna tekkes. Sellest sai inspiratsiooni kahendsüsteemi leiutamisel, mis sai eelduseks digitaalse maailmani viinud arengule, ka ühe mehaanilise arvuti valmistanud Gottfried Leibniz. Sellest oli vaimustatud Gustav Jung, kes nägi selles enda poolt avastatud arhetüüpide kogumikku ja sünkroonsusprintsiibi kehastust. Teosest on lähtunud abstraktsionismi isa Vassili Kandinsky oma maalimises "ühe joonega" ja Jackson Pollock oma "maalimises valgega". Selle põhialustele tugineb ameerika helilooja John Cage uus muusika kompositsiooni teooria. Netist võib aadressilt [12] leida lustaka rea liialdavaid linke Muutuste mõjust Albert Einsteinile, Niels Bohrile, arvutite loomisele ja digitaalsele teooriale. Ka lingi: "Digitaalne revolutsioon algas Fu Xiga."

„

Ma heitsin eile I Chingi, see ütles et Kõu on Kaevus.

“

Bob Dylani laulust "Loll tuul"

Meelevaldsetest tõlgendustest

Ühe tüüpilise meelevaldse tõlgendamise äärmusliku näitena, mis veel siiamaani ilmuvad, võib tuua Joe E. McCaffree’i raamatu "Bible and I Ching Relationships" (1967). Selles püüdis ta 446 leheküljel näidata, et: (1) teatavad Hiina tähemärgid olid "spetsiaalselt loodud" töötamaks Muutustega; (2) Yijingi ja heebrea Piibli tekstid "järgivad sama järgnevust sündmuste ja nende iseloomu suhtes" (näiteks McCaffree väidab, et esimesed viiskümmend kuusjoont vastavad viiekümnele Moosese 1. raamatu peatükile); (3) erinevad Piibli isikud, sealhulgas Joosep, Mooses ja Saalomon, on tuvastatavad Yijingis; (4) Piibli loenditel on "kuusjoonte struktuur" ja need sisaldavat viiteid kolmjoontele; (5) Zhou inimesed olid "arvatavasti" israeliidid; (6) "Yijing" on täidetud Piibli ettekuulutustest ja (7) Muutused olid mõeldud Piibli " uuringu juhendiks". Ühesõnaga esitleb Yijing "kultuuriinimesele jumalikku plaani", et "viia lõpule (täiusele)" mis Tooras on "loodud". Oma raamatus üritas McCaffree luua ka seoseid Muutustes, Vana-Egiptuses, Indias ja Lähis-Idas kasutatava sümboolika vahel. 1981 avaldas Lama Anagarika Govinda oma töö "The Inner Structure of the I Ching, the Book of Transformations". Rohkete ühelaadsete skeemidega raamatus on kokku viidud Tiibeti budismi traditsioonid, lääne astroloogia ning Hiina konfutsionistlikud ja taoistlikud traditsioonid.

Muutustega seotud mõttelaadi teaduslik uurimine Läänes

Vana-Hiina kultuuri uurimisel ja mõistmisel on osutunud oluliseks selle sisemise korrastuse ja sellele omaste tunnuste teadvustamine. Kuna Muutuste raamat on selle esimene kirjalik teos ning sellega on seotud ja seostatud kultuuris ja selle eri valdkondades kasutatavad liigendamise ja korrastamisega seotud skeemid, siis on paratamatult katsed kultuuri ehitust ja sisu mõista viinud uurijad taas ja taas Muutuste raamatu juurde. Klassikalises Hiina kultuuris tähendas haridus tekstide päheõppimist, neist esimesena Yijingi, ja peast teadmist. Selle tagas tekstide kõrge vormiline korrastatus, mis võimaldas läbivate vormide ja järjestuste (vormijärjestuse õpetus) abil erinevad ainevaldkonnad, tekstid ja ajastud põimida nägemuslikult kokku keeli ületavaks hieroglüüfkirja vormides väljenduvaks ühtseks rütmistatud ja kooskõlastatud tervikuks, mille lõimes ja koes oli võimalik vaimus kangastuvas mustris sujuvalt liikuda osalt tervikule ja tagasi.

Varakeskaeg

17.–18. sajand

Esimesed oletused IC tõlgendamiseks püstitasid 17.-18. sajandi saksa filosoofid, kes lähtusid nendeaegsest matemaatikast ja loogikast.

1703. aasta 2. aprillil jõudsid Gottfried Leibnizini ta sõbra Joachim Bouvet', kes oli Hiinas prantsuse misjonär, poolt saadetud Yi Jingi guade tabelid. Leibniz leidis, et kolm- ja kuusjoontes peitub arvuline kahendsüsteem, mille ta ise seejärel järgnevalt välja töötas. Veel samal aasta avaldas ta oma töö binaarsest arvusüsteemist, millest sai teoreetiline alus digitaalse maailma väljaarengule. Selles kirjutas ta ka Fuxi kuusjoontest

F. A. Knittel väitis, et "Fu Xi tõi oma teoses esile ainult aritmeetilised suhted, mille erinevus on pool". J. H. Hasenbald kinnitas, et raamatus on esitatud kõik võimalikud järelduste liigid (64 kuusjoont 64 süllogismina). J.T. Haupt kirjeldas eelnevaid oletusi oma raamatus ja andis oma tõlgenduse, nähes raamatus "cubocubous’e (kuup kuubis?) saladust".

19. sajand ja 20. sajandi algus

19. sajandil kujunes sinoloogia välja juba teadusena. Ometigi ei käsitletud veel eraldi Yijingi metodoloogiliste alustega seotud probleeme. Sel ajal hakati märkama, ent veel mitte tähendust omistama, hiina klassikaliste tekstide äärmises formaliseerituses peituvatele kompositsiooni ja sisu iseärasustele:

1) šabloonsete ja isegi skeemidena, kuni hieroglüüfide arvu ja asetuseni, ülesehitatud fraaside läbivust ja korduvust, mis olid ilmselt võetud ühtedest ja samadest kanoonilistest tekstidest (nn lõimeraamatud) (näiteks Yijingist);

2) kohati lausa kunstlikku teksti jagamist peatükkideks (nii, et ühtset teksti saaks jagada kaheks osaks ja koos kadunud peatükkide või isegi mitteolemas olnud peatükkide pealkirjastamistega);

3) näivalt faktiliselt mitteõigete nimetuste kasutamist tekstide komplekside märkimiseks.

Seda kõike vaid selleks, et tekst(id) vastaksid kindlaarvulistele klassifitseerivatele skeemidele, mis omakorda põimus kokku neile omastesse liigendustesse kuuluvatega asjadega. Mis aga otseselt ei vastanud peatükkide sisulisele loendusele ja arvudega, kui täisarvudega, üldsegi ei seostunud. Seda loeti algul hiina keelele omaseks lingvistiliseks parallelismiks või siis lõivuks ritualiseerunud traditsioonile.

Uusim aeg

Uusimal ajal hakati klassikaliste tekstide iseärasustes nägema erilist meetodit. Kuna need iseärasused ei seostunud eriti matemaatika ja loogikaga hakati neid ebaõnnestunult nimetama "numeroloogilisteks". Termin osutus sedavõrd ebamääraseks ja laialivalguvaks, et sellega õnnestus seostada täiesti vastupidiseid tähendusi. Seoses tekstide iseärasustega hakati rääkima "korrelatiivsest mõtlemisest" ja "universaalsest klassifitseerimisest". Esimesena hakkas probleemi taas käsitlema Leibnitzi poolt algatatut jätkanud Hu Shi Järgnevalt hakkas kujunema välja teadlik vastandumine matemaatilis-loogilisele lähenemisele. "Numeroloogilise" metodoloogia uurimisele pani aluse M. Granet . Ta luges "numeroloogiat" korrelatiivse mõtlemise metodoloogiaks, mõistes seda mittematemaatiliselt kui "mängu arvudega", millega käiakse ümber kui sümbolitega. Seejuures näitas ta sellelaadse metodoloogilise "numeroloogia" olemasolu kõige laiemas mõttes kogu Hiina vaimses traditsionaalses kultuuris.

Joseph Needham arendas omakorda üksikasjalikult välja korrelatiivse mõtlemise kontseptsiooni, mida pidas viljakaks vanahiina teaduse metodoloogiliseks aluseks, sidudes seda "dialektilise", "dünaamilise" ja paljutähendusliku "hegelijärgse maailma" loogikaga. Samas pidas ta "numeroloogiat" ("numeroloogilist sümbolismi") metodoloogilist tähendust mitteomavaks ja mitteteaduslikuks arvumüstikaks, mis pidurdas tõelist teaduslikku looduse interpreteerimist. N. Sivin seisis sellise J. Needham jaotuse vastu ja tõi omakorda esile numeroloogiliste ehituste orgaanilisust. K. Harbsmeier kirjutas töö Hiinale omasest loogikast ja näitas ka numeroloogilise mõtlemise üldinimlikku universaalsust, mis polevat ainuomane vaid hiina kultuurile. Samuti püüdis ta näidata, et numeroloogial oli vaid piiratud osa hiina filosoofilis-teaduslikus traditsioonis.

Alates 1970. aastate lõpust hakkas jõudsalt kasvama ka hiina teadlaste huvi oma klassikalise filosoofia metodoloogia vastu. See äratas omakorda nõukogude vene sinoloogide huvi, kes võõristasid terminit numeroloogia ja eriti veel hiina terminit 象數之學 xiangshu zhixue. Probleemi käsitlemine algas V. S. Spirini ja A. M. Karapetjantseviga, kes naasid Leibnitziga alanud matemaatilis-loogilise lähenemise juurde ja kirjeldasid numeroloogilisi mehhanisme ja konkreetseid metodologeeme. Uut moodi jätkasid nn "strukturalistid" V. V. Jerjemjejev, А. I. Kobzjev ja A. A. Krušinski. Kogu käsitluse arengu käigus kasutati rohkelt segase sisuga termineid, mis ei jäänud püsima.

Kaasaeg

Viljakaks mõisteks osutus vene sinoloogias A.I. Kobzjevi "representatiivne abstraktsioon" selle seotuses sümbolisatsiooni ja kunstilises tüpiseerimises toimuva generaliseerimisega. Selle generaliseerimise käigus eristatakse mingis objektide klassis mingi peamine (keskne) element ja see, kui kõige representatiivsem, saab teiste elementide ja lõpuks ka kogu selle klassi "nimetajaks". (Nagu näiteks Daodejingi mõnedes lausetes on taeva ja maa kõrval valitseja mõistetav inimesena (üldse).) (Yi tekti kujunemise korral võib sel juhul tuua esile "pretsetentiivse abstraktsiooni", mille korral saab abstraheerimise käigus mingi üksikasjadest vabastatud pretsedent talle analoogsete episoodide ja nende klassi esindajaks.)

А. А. Krušinski naasis taas matemaatilis-loogilise käsitluse juurde, tõlgendades numeroloogilisust juba selle vaimus ning rõhutades vana hiina loogikas selle matemaatilisi juuri. Sel viisil mõistetud Yijingi seob ta hiina mõtlejatele omase üldise "algoritmilise mõtlemisstiili" või "konstruktiivse hoiakuga". А. А. Krušinski järgi väljendab Yijingi sümbolism "teadlikult ülesehitatud süsteemi, mis on geneetiline ja funktsionaalne "ülaehitus" loomuliku keele kohal", "teoreetiline hieroglüüfika taasloomine" ja "klassikalise kirjandusliku kirjaliku keele kognitiivselt tähenduslike aspektide formalisatsioon". Selle tulemusena olla see täismahuline kunstlik keel, mis teenis kogu sinotsentristlikku tsivilisatsiooni ja oli mingil määral Leibnitzi "universaalse keele" ajalooliselt teostatud projekt.

L. Vandermeersch on nimetanud mõttelaadi, mida on näha "Yi Jingi" arengus, morfoloogikaks (morpho-logic). "1) See on loogika või ratsionaalsuse liik. Seda ratsionaalsust on näha töös luudele tules kuumutamisel saadud kaootiliste pragude süstematiseerimises ja üleminekus korrastatud pragudele kilpkonna kilpidel; sarnasuse leidmisel nende kilpide pragudes, mis viis kuusjoonte numbriliste joonte loomisele; "Yi Jingi" universaalsete otsusteni jõudmises läbi ennustusluuludele üleskirjutatud üksikjuhtude müriaadi. See on ratsionaalsus, mis tegi "Yi Jingist" mitte ainult ennustusvahendi, vaid ka enama – traktaadi kosmoloogiast. 2) See on vormide loogika, kuid mitte formaalse loogika tähenduses, vaid selles mõttes, et ta objektiks on üksnes vormid. Vormid, mis on tuletatud ühtsusest kõikide vormiliikide – ajaliste ja ruumiliste, geomeetriliste ja numbriliste, kehaliste ja kõlbeliste – vahel. See loogika ühendab neid sageli vägagi eriskummalisel viisil. Häda on nimelt selles, et selle asemel, et tegutseda rangelt formaalselt, omistavad arutlused vormide omavahelistele seostele tihti müstilisi tähendusi. Tähendusi, mis võivad vastanduda otsustele ja viia kõige imelikumatesse kõrvalekalletesse".

1970. aastatel täheldati Jaapanis, et jaapanlaste vasaku ajupoolkera (seotud parema kehapoolega) kahjustuste korral kannatab nende võime kasutada alfabeetilisi kirju ja säilib võime kasutada hieroglüüfilist kirja. Hiina keelele ja hieroglüüfkirjale omased tunnused on seotud psüühiliste protsessidega, mis on seoses ajupoolkerade asümmeetriaga omased hoopis teisele ajupoolkerale, kui need mis on omased indoeuroopa keeltele ja kirjadele. Sellega seostub ka otseselt eelnevatest mõistetest selgepiirilisem mõiste morfoloogika, mis väljendab vahetule (esimene signaalsüsteem) ajupoolkerale omast selle eripärale vormi abstraheerimisvõimet. Kunstis väljendub see seoses kunsti eripäraga kunstilise üldistusena. Hiina klassikalise filosoofia tekstidele omased paljud eripärad on valdavalt omased ka kunstile: kindlad vormid (näiteks eriti luulevormid) ja nende liigendused kindlaarvulisteks osadeks.

Hiinas on läbi suurte ajaloolistest vapustustest tulenenud sotsiaalsete teisenemiste ilmunud kultuuri piisavalt tekste, mis ei mõista või mõistavad täiesti omamoodi (valdavalt liiga sõna sõnalt) klassikalisele kultuurile omaseid liigendusi. Selle kohta teevad märkusi hiinlased ise. Näiteks alkeemiliste terminite sõna-sõnalt võtmise kohta. Või siis seoses kronomeditsiinis ja meteoroloogias kasutatava korrastava 60 tsükliga seotut arvutuste tegemise otseselt seostamise kohta tervise või ilmaga. (Meditsiinis on tõdetud, et ajaliselt korrastatud ravi on krooniliste haiguste korral tõhusam.) Näiteks Han Fei, kes mainib wu xingi seoses ennustuspraktikates sooritatavate arvutustega ja need välja naerab. Tüüpiline ja tavaline eksiarvamus on elementide (süsteemi osad) pidamine vaid loodusstiihiateks. (Nagu "peamine" oleks "peaga".)

Vormiüldistuse suundus Lääne filosoofias

20. sajandi alguses püstitas O. Spengler ülesande: " … töötada välja täppisteaduste morfoloogia, mis uurib mil viisil kõik seadused, mõisted ja teooriad on sisemiselt omavahel seotud … , milles teoreetilist füüsikat, keemiat ja matemaatikat vaadeldakse kui sümbolite kooslust." P. A. Florenski kirjutas kogu looduse ja selle ilmingute morfoloogiast ja vormist, kui reaalsuse loomingulisest algest ning püüdis ehitada üles morfomeetriat. Platonil oli matemaatika ja filosoofia tihedalt seotud ja ta ideede (ideaalsed vormid, eidosed) mõiste seostatud Pütaagorose arvudega. Formaalsele loogikale aluse pannud Aristoteles oli juba enam loodusteaduste üldistaja. Ka I. Kant oli veel matemaatik. Enamus filosoofe on lugenud matemaatikat adekvaatseks vahendiks ideaalsete vormide väljendamiseks. 20. sajandi alguses püüdsid O. Spengler ja P. Florenski taastada matemaatiliste sümbolite filosoofilist keelt. O. Spengler: "Iga filosoofia kasvas… seoses vastava matemaatikaga…. " P. Florenski rõhutas filosoofia ja matemaatika samasust ning vaatles matemaatilisi mõisteid ja tehteid kui filosoofia konstruktiivseid elemente, seades enda ette ülesande uurida arvu kui vormi. L. Wittengsteini järgi on keele piirid tihedalt seotud teadvuse piiridega (lingvistilise suhte hüpotees), milles keel on meie mõtlemise vorm (kujund). Praeguse postmodernistliku totaalse vormituse ja kultuurisisudega üleüldise mängu (mängimise?) aja kaost loetakse olevat viljakaks pinnaseks uue üldistava vormikäsitluse sünniks.

Muutuste uurimise olukord Läänes praegu

Alles 1994. aastal avaldatud tõlge edastas peale sada aastat kestnud korralike tõlgete ilmumist esimest korda Yijingi koos lisadega täielikult sel moel nagu see on kaks tuhat aastat olemas olnud. (Isegi R. Wilhelm oli oma klassikalises töös teinud järeleandmisi.) Vene keeles jõuti selleni 1999. aastal.

Tõlgitud on suur osa varasematest peamistest Yid puudutavatest töödest. Tõlked on jõudnud kohati hieroglüüfide piktograafika ja nende kujunemise ajaloo avamiseni. Eksitavaks olnud üldlevinud Yijingi pidamine valdavalt vaid ennustamisega seotud süsteemiks ja selle kui ühe raamatu neljast kasutamisviisist esiplaanile asetamine, on vormi-arvu suunduses tehtud viimaste töödega hakkamas tasapisi taganema.

Tekstiline suundus

Alates eelmise sajandi teisest poolest on sinoloogias hakatud pöörama tähelepanu, kirjeldama ja ka tegema uusi avastusi seoses vanade hiina tekstide ruumilise organiseeritusega. Praeguseks pole seda veel kuigivõrd rakendatud Yijingi osas. Seetõttu pole tekst tervikuna nähtavalt hõlmatav, paljud tähendused ja seosed võivad olla jäänud märkamata ning on arvatavasti asendunud omapoolsetega. Näiteks pole veel välja toodud lisa Xici zhuan I 1. tekstilist korrastust, ilma milleta ei saa täielikult mõista selles lisas järgnevalt antud liigendusi. Samuti saab selle kohta näitena tuua välja ka 1. kuusjoone joonte teksti ülesehituse.

Ennustamise suundus

On tõlgitud, esitatud ja kasutatud erakordselt huvitavaid guade seostamise ja ennustamise süsteeme. Puudub hiina ennustuskoolile omane üksikutele guadele ja nende joontele (yaodele) toodavate (sisemiselt liigendatud) pretsedentide ja lugude esitamine ja tõlgendamine . Selle eelduseks on rikkalik lääne ajalugu, kirjandus, teater ja kino, milles olevaid lugusid saab analüüsida ja nende tüüpe vastavalt Muutuste kategooriatele eristada. Songi aegne ennustamine küündis juba ümbritseva ja selle juhuste universaalsele tõlgendamisele ja nägemisele vahetult läbi guade ja nende joonte.

Tegevuslik suundus

Ennustavale koolile omase pretsedentse käsitluse ja nende pretsedentide analüüsi puudumine pole võimaldanud üle minna olemasolevate olukordade ja nende tegevuste ning lugude ja nende vahemike seostatud äratundmisele ja nägemisele elus. Selle äranägemise puudumise tõttu on puudu jäänud stratageemse käitumise, stratageemide valiku ja nende omavaheline seostamisega seotud aspekt. Seega tegevustiku jälgimine, tegevuste valik ja korraldamine. Praegu levivas aluselises tekstis "36 strategeemi" pole veel suudetud näha ei selle sisemist korrastatust ega seotust Muutustega. Muutuste põhitekst oli kirjutatud valdavalt valitsevale targale (zi), kelle kutsumuseks oli tagada ja hoida ühiselu korrastatust (sõda).

Loominguline suundus

Kuna vahetu Muutuste nägemise ja tegevusliku rakenduse aspekt on välja arenemata jääb vajaka ka sellele omase korrastuse äranägemisest ja rakendusest loomingus. Kunstiloomingule omane struktuuride komponeerimine; neis olevate vormiliste peegelduste, vahetuste, pöörete, täienduste ja vastanduste kasutamine; nende reastamine nii tõusvas, kui langevas gradatsioonis ning erinevate lugude kokkupõimimine suuremateks tervikuteks on omane ka Yile. Valdavalt on piirdutud guade joonelise esituse ning nende kolm- ja kuusjooneliste variantidega. Pole veel guade terviklike mustrite käsitlemist ja nende nägemist. On välja arenemas fengshui ja taoistliku alkeemia käsitlemine ning nendega seotu mõistmine.

Üksikteadustes ilmnenud liigendused (arenguread), skeemid ja tabelid on Lääne kultuuris üldistamata nendes ilmnevaid ühiseid vorme ja järjestusi käsitlevaks distsipliiniks. Ajalooteaduses pole veel välja arendatud (üld)loolist käsitlus ja puudub rütme käsitlev distsipliin. Omal moel ja määral on need probleemid lahendanud Muutustest väljakasvanud hiina kultuur.

Praeguse sajandi uus lähenemine

Alles selle sajandi algul on hakatud piisavalt tähelepanu pöörama tööle "vormi-arvu õpetuse" suunaga ja sellega seoses on ilmuma hakanud juba põhjalikud ülevaated . Netist leiab isegi terve viidete hulga Yi kohta käivatest matemaatilistest materjalides: Mathematical Material [13]. Kui paljud ja mil määral neist on seotud matemaatika ja Yijingiga, on omaette küsimus. Sellel lehel on muude materjalide kõrval ka József Drasny leht [14].

Varasemate New Age'i vabade Yi käsitluste asemel on praegusel sajandil ilmunud kaks uurimust raamatu kuusjoonte järjestuse matemaatilisest tagamaast, mis on lahendanud sellega siiaajani seotud olnud mõistatuse. Esimene avab 660 leheküljel selles järgnevuses ilmnevate mõnede nullist algavate lineaarsete rekurrentsete järgnevuste kokkulangevust kuldlõikega. Demonstreerides et kuusjoonte järgnevus sisaldab nende omavahelist täpset suhet (läänes kirjeldas seda esimesena selgelt 1608 Johannes Kepler) ja et see järgnevus tuleneb üldisest kombinatoorsest analüüsist. Teine töö näitab järjestuse paaride seost 81-osalise maagilise ruuduga. Seejuures töös kasutatavate A. Lukjanovilt pärinevate mõtete ja märgistike arendusel pole arheoloogilist aluspõhja. Nende tööde alusel saab pidada Songi dünastia aegsete Yi uurijate poolset oma skeemide päritolu omistamist hiina muinasajale juba tõsiseltvõetavaks.

Kirjandus

• Zhu Bokun, Yixue zhexueshi ['A History of Yixue Philosophy'), (4 köidet) 1995
• У Цзинь, Ван Юншэн. Сто ответов на вопросы о «Чжоу и». Пер. с англ. Киев.: Ника-Центр, 2001. (312 lk)
• Hermann G Bohn's 'Die Rezeption des Zhouyi in der Chinesischen Philosophie, von den Anfängen bis zur Song-dynastie' 1998 (700 lk)
• Bent Nielsen, A Companion to Yi jing Numerology and Cosmology: Chinese Studies of Images and. Numbers from Han 202 BCE–220 CE) to Song (960–1279 CE). RoutledgeCurzon 2003 (393 lk) ISBN 0-7007-1608-4
• Richard J Smith. 'Fathoming the Cosmos and Ordering the World: The Yijing (I Ching, or Classic of Changes) and Its Evolution in China.' Charlottesville: University of Virginia Press, 2008 (400 lk) ISBN 978-0-8139-2705-3.
• Hacker, Edward A. The I Ching Handbook: A Practical Guide to Logical and Personal Perspectives from the Ancient Chinese Book of Change. Brookline, Massachusetts: Paradigm Publications, 1993.
• Huang, Alfred. The Numerology of the I Ching: A Sourcebook of Symbols, Structures, and Traditional Wisdom. Published by Inner Traditions, Rochester, Vermont. 2000.

Välislingid

• Center for Zhouyi & Ancient Chinese Philosophy of Shandong University [15]
• Beijing Union University [16] Google tõlkes: [17]

Yijingi linke kokkuvõtvaid linke

• Dr Andreas Schöter 2011. Lühitutvustustega linkide leht [18]
• The I Ching on the Net [19]
• I-Ching Bookmarks (linke) [20]
• Yijing Dao (linke) [21]
• More I Ching resources (linke) [22]
• Yijing Links [23]
• China the Beautiful YiJing. (Ka hieroglüüftekstide lingid)[24]
• The I Ching on YouTube [25]

Välislinke tööde ja tõlgete loenditega

• 34 tõlke juurde juhatav [26]
• A Yijing Bibliography [27]
• TOPICALLY ORGANIZED BIBLIOGRAPHY [28]