Mineraaltoiteained
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) |
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente[1].
Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks.
Taimetoiteelementideks nimetatakse väga erineva struktuuriga keemilisi elemente ja/või ühendeid, mis on hädavajalikud taime metaboolsetes protsessides ja elutsükli läbimiseks, mille puudumine kasvukeskkonnas põhjustab taimel kõrvalekaldeid kasvus, arengus või paljumises ning millele omaste funktsioonide tõttu pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga[2][2]
Olulisemad taime toiteelemendid jagunevad struktuuri- ehk ehituslikeks elementideks nagu süsinik, vesinik, hapnik; makro- (lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, väävel) ja mikroelementideks (boor, kloor, vask, raud, mangaan, molübdeen, tsink, nikkel, räni, koobalt, vanaadium).
Taime toitumine jagatakse kaheks juurtoitumine ja juureväline toitumine.
Juurtoitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Juurtoitumine on taime toiteainete omastamise peamine viis, mil elutähtsad taimetoiteained sisenevad mullast (vesikultuuridel veest) taimesse juur(t)e kaudu.[3]
Juureväline toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Juurevälisel toitumisel sisenevad toiteained taimesse maapealsete osade kaudu. Juureväliselt omastavad taimed peamiselt CO2, O2, klooriühendeid jm.
Toiteelementide koosmõju
[muuda | muuda lähteteksti]Elementidel on taimedel ka hulgaliselt vastastikuseid koosmõjusid, näiteks võib ühe elemendi suurem sisaldus mullas suurendada teise elemendi kättesaadavust kuid mõne teise elemendi kättesaadavus mullast võib teiste elementide mõjul ka väheneda.
Nii näiteks on magneesium mullas kaltsiumi ja kaaliumi antagonist – suur kaaliumisisaldus pärsib taimedel magneesiumi omastamist ning suur magneesiumisisaldus omakorda kaaliumi omastamist ja magneesiumi omastamiseks peab muld olema küllalt niiske.
Koosmõjud:
- suur magneesiumisisaldus pärsib kaaliumi ja kaltsiumi omastamist;
- suur ammooniumisisaldus pärsib kaltsiumi ja kaaliumi omastamist;
- väike boorisisaldus pärsib fosfori omastamist;
- suur vase- või sulfaadisisaldus takistab molübdeeni omastatavust;
- suur kaltsiumisisaldus pärsib magneesiumi, kaaliumi ja kloori omastamist;
- väikevõi suur väävlisisaldus vähendab kaaliumi omastamist;
- suur fosforisisaldus lukustab tsingi, vase ja raua, aga suurendab molübdeeni kättesaadavust;
- suur lämmastikusisaldus pärsib kaltsiumi, tsingi ja vase omastamist;
- suur kaaliumi-, naatriumi-, raua-, tsingi- või vasesisaldus pärsib mangaani omastamist;
- väike kaltsiumisisaldus suurendab boori toksilisust: 1 kg lämmastiku muldaviimisel eemaldub mullast 1 kg kaltsiumi; 2 kg väävli muldaviimisel eemaldub sealt 1 kg magneesiumi.[4]
Toiteelementide essentsiaalsus
[muuda | muuda lähteteksti]Taimetoiteelementide ja nende hädavajalikkuse avastamine[5][6]
| Keemiline sümbol | Aasta | Avastaja | Hädavajalikkuse avastaja | Aasta |
|---|---|---|---|---|
| C | ■ | Nicolas Thiodore de Saussure | 1804 | |
| H | Henry Cavendish | 1766 | de Saussure | 1804 |
| O | Joseph Priestley | 1774 | de Saussure | 1804 |
| N | Daniel Rutherford[7]
Carl Wilhelm Scheele ja Antoine Lavoisier[8] || 1772 || de Saussure || 1804 | |||
| P | Hennig Brand | 1772 | Ville | 1860 |
| S | ■ | Julius Sachs (1860) ja W. Knop | 1865 | |
| K | Humphry Davy | 1807 | Sachs ja W. Knop | 1865 |
| Ca | Humphry Davy | 1807 | Sachs ja W. Knop | 1860 |
| Mg | Humphry Davy | 1807 | Sachs ja W. Knop | 1860 |
| Fe | ■ | Sachs ja W. Knop | ||
| Mn | Carl Wilhelm Scheele | 1807 | Sachs ja W. Knop | 1860 |
| Cu | ■ | A.L. Sommer; Lipman & MacKinnon | 1931 | |
| Zn | ■ | Sommer&Lipman | 1926 | |
| Mo | Carl Wilhelm Scheele (1778), Peter (Petter) Jacob Hjelm | 1781 | D. I. Arnon & P. R. Stout | 1926 |
| B | Davy, Joseph Louis Gay-Lussac, Louis Jacques Thénard[9] | 1808 | Sommer&Lipman | 1926 |
| Cl | Scheele | 1774 | Perry R. Stout, C. M. Johnson, ja T. C. Broyer | 1954 |
| Ni | Axel Fredrik Cronstedt | 1751 | Brown, Welch, & Cary | 1987 |
| ... | ... | ... | ... | ... |
■ element tuttav juba antiikajast.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Masing, Viktor (toim.) 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 263.
- ↑ 2,0 2,1 Alar Astover, Raimo Kõlli, Hugo Roostalu, Endla Reintam, Enn Leedu, "Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele", Eesti Loodusfoto OÜ, 2012, ISBN 9789949484300
- ↑ Taimede toitumise teooriad, Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine, Katrin Uurman, 2014, veebiversioon (vaadatud 6.09.2015)
- ↑ Taimede toitumine kui suur pusle, Maaleht 23. mai 2014, veebiversioon (vaadatud 6.09.2015)
- ↑ J. Benton Jones, Jr., "Hydroponics: A Practical Guide for the Soilless Grower", lk 27, CRC Press, 1997, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)
- ↑ J. Benton Jones, Jr., "Complete Guide for Growing Plants Hydroponically", lk 35, CRC Press , 2014, Google'i raamatu (vaadatud 15.08.2015)
- ↑ N.C. Datta, "The Story of Chemistry", lk 116–117, Universities Press, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.09.2015)(inglise keeles)
- ↑ John Farndon, "Nitrogen", 1999, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 9.09.2015)(inglise keeles)
- ↑ Boron: historical information, (vaadatud 15.08.2015)