Mihkel Kampmaa
Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.
Ta on avaldanud värsikogu "Kandle hääled" (Viljandi 1896) ja rohkesti populaarseid koolilugemikke, mida avaldati paljudes kordustrükkides.
20. oktoobril 1933 valiti ta Tartu Õpetajate Seltsi auliimeks.
Õpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1888–89 vallakooliõpetaja Tõstamaal
- 1889–93 köster Väike-Maarjas; 1890–92 ka samas kihelkonnakooli õpetaja
- 1894–96 Sakala toimetaja Viljandis
- 1896–1903 linnakoguduse köster Viljandis ja Aleksander Georg von Stryki eraalgkooli juhataja
- 1903–07 Volmari õpetajate seminari õpetaja
- 1907–19 Tartu ENKS tütarlaste gümnaasiumi õpetaja
- 1919–33 Tartu Õpetajate Seminari õpetaja; alates aastast 1933 pensionil.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kandle hääled" (luulekogu), Viljandi 1896, 104 lk
- "Eestlase iseloom ja laad", Tartu 1902, 116 lk
- "Eesti wanem ilukirjandus: üleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algupärasele rahwuslikule ilukirjandusele", Tartu 1908, 152 lk
- "Eesti keele õpewiis. Uuema aja pädagogika walgusesse seadnud M. Kampmann", Tallinn 1918.
- "Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1912, 332 lk; teine, täiendatud trükk: Tallinn 1920, 343 lk
- "Eesti kirjanduseloo peajooned. 2. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1913, 352 lk; teine, parandatud trükk: Tallinn 1921, 360 lk
- "Eesti kirjandusloo peajooned. 3. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1923, 252 lk
- "Eesti kirjandusloo peajooned. 4. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1936, 302 lk
Õpikud
[muuda | muuda lähteteksti]- Aabits kodule ja koolile, Tallinn 1919
- Kooli lugemiseraamat I–III
- Eesti lugemik I–V
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli kalur ja erusoldat Madis Kampmann (1833–68), ema Anu Maidlas (1832– 1905). Isa suri, kui Mihkel oli kaheaastane; poisi kasuisaks sai isa vend Juhan Kampmann (1830–1909).
Mihkel Kampmann abiellus aastal 1892 Porkuni mõisavalitseja 18-aastase tütre Marie Henriette Sonnega (1874–1931), sündis seitse last.
Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Kirjandus ja välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Raamat
[muuda | muuda lähteteksti]- "Mihkel Kampmaa ja tema pärand" (artikleid Kampmaast ja tema bibliograafia). Koostanud Vaike Birk, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2007, 362 lk; ISBN 9789985585290
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Oks, "Koolilugemisraamatud" (arvustus raamatule: M. Kampmaa "Kooli lugemisraamat: esimene jagu") – Vaade 1908, nr 2/3 ja J. Oksa kogumikus "Orjapojad", Ilmamaa 2004, lk 164–172
- Anton Jürgenstein, "M. Kampmann 50-aastane" – Eesti Kirjandus 1917, nr 3, lk 102–106; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil
- Johannes Aavik, "Vead M. Kampmanni koolilugemikus" – Eesti Kirjandus 1920, nr 5, lk 162–175, nr 6, lk 203–221 ja nr 7, lk 249–266; loetav ka aadressil
- Gustav Suits, "M. Kampmaa 70-ndaks sünnipäevaks" – Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 123–126; loetav ka aadressil
- Jaan Roos, "Mihkel Kampmaa elust ja tegevusest" – Eesti Kirjandus 1937, nr 3, lk 126–139; loetav ka aadressil
- Jaan Roos, "Mihkel Kampmaa elutöö" (nekroloog) – Postimees 4. oktoober 1943, nr 228, lk 3
- Aarne Vinkel, "M. Kampmaa töö eesti kirjanduse historiograafias. Kirjamehe 100. sünni-aastapäeva puhul" – Keel ja Kirjandus 1967, nr 3, lk 151–155 ja raamatus: A. Vinkel, "Kirjandus. Aeg. Inimene", Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 183–193
- Koidu Raudvere, ""Kuid oma esitusmeetodist ei või ma mingil tingimusel loobuda". Mihkel Kampmaa "Eesti kirjandusloo peajoonte" IV jao sünniloost" – Keel ja Kirjandus 1993, lk 212–220
- Vaike Birk, "Elutöö sillutas üldhariduse ja teaduse vahemaid. Eraõpetlane, kooli- ja kirjamees Mihkel Kampmaa 130" – Postimees 22. märts 1997, lk 16
- Eesti kooli biograafiline leksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 75, artikli autor Valve Birk
- Kristi Metste, "Mihkel Kampmaa – tubli pioneer" – kogumikus "Traditsioon & pluralism", 1998, lk 108–114
- Kristi Metste, ""Nagu nüüd on selgunud..." Lisandusi Mihkel Kampmaa tundmaõppimiseks" – Akadeemia 1999, nr 9, lk 1816–41
- Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 172–173, artikli autor Endel Nirk
- Mait Talts, "Mihkel Kampmann oli õpetaja ja õppija" (140 aastat sünnist) – Sakala 29. märts 2007
- Tiit Hennoste, "Hüppeid modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal" (ka bibliograafia) – Vikerkaar 2008, nr 3
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mihkel Kampmaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK