Meteoroloogiainstrumendid
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/33/82_expedition_to_T%C3%9C_350_%2851%29_%D0%93%D0%9C%D0%A1_%C2%AB%D0%A4%D0%B5%D0%B4%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE%C2%BB.jpg/220px-82_expedition_to_T%C3%9C_350_%2851%29_%D0%93%D0%9C%D0%A1_%C2%AB%D0%A4%D0%B5%D0%B4%D1%87%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE%C2%BB.jpg)
Meteoroloogiainstrumendid (ka meteoroloogilised instrumendid, meteoroloogilised mõõteriistad, meteoroloogilised seadmed) on riistad, millega määratakse meteoroloogiliste elementide väärtusi[1].
Õhu- ja pinnasetemperatuuri mõõdetakse harilikult termomeetriga (enamasti kas vedelik-, bimetall- või elektrilise termomeetriga)[1]. Õhutemperatuuri automaatseks registreerimiseks kasutatakse termograafi.
Õhuniiskust mõõdetakse psühromeetriga vm niiskusmõõturitega.
Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga.
Tuule kiirust ja suunda määratakse anemomeetri, -graafi ja anemorumbograafiga[1].
Õhurõhku mõõdetakse baromeetri ja barograafiga. (EE).
Erinevate kiirguste määramiseks on kasutusel pürheliomeeter, aktinomeeter, püranomeeter, pürgeomeeter, bilansomeeter[1]
Päikesepaiste kestust määrab heliograafiga.
Pilvede kõrgust määratakse nt pilootpallide, prožektorite ja fotoelektriliste registreerijatega[1]
Polüfunktsionaalsete meteoroloogiainstrumentide hulka kuuluvad burromeeter ja ilmakivi.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- EE 6. köide, 1995. Lk 303.