Menaadid

Menaadid ehk bakhandid olid veinijumala Dionysose (lisanimega Backhose) saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui harilikke naisi.

Nad kandsid tõrvikuid ja türsoseid ning eefeudest põimitud loore. Vahel olid eefeud põimitud nende juustesse. Nad riietusid metsloomanahkadesse. Menaadid laulsid Dionysost ja veini ülistavaid laule, tantsisid ja jõid veini. Koos Dionysosega rändasid nad üle mägede ja läbi metsade. Nad kasutasid ka muusikariistu: tamburiine ja teisi kergeid löökpille, samuti flööte. Sageli sattusid nad alkoholi kuritarvitamise tõttu ekstaasi ega andnud siis oma käitumisest endale aru. Purjuspäi ei kartnud nad ühtki metslooma ja ründasid hulgakesi isegi lõvisid, teistest rääkimata. Nad sõid tapetud loomade toorest liha.

Dionysosel ei olnud templeid. Tema kummardamise rituaalid toimusid vabas looduses. Need muutusid sageli orgiateks, mille juurde kuulus enda mürgitamine ja vigastamine ning seksuaalsuhted Dionysose meessaatjate saatürite, sileenide ja Paaniga.

Menaadid rebisid tükkideks Pentheuse ja Orpheuse. Sealjuures oli Pentheuse tapmise ajal menaadide seas tema ema Agaue.

Menaadid kunstis

Euripides kirjutas tragöödia "Bakhandid".

Kunstis kujutatakse menaade harilikult viinamarjaväätide ja isegi viinamarjakobaratega juustes. Antiiksetel krateeridel, mida kasutati veini ja vee segamiseks, olid menaadid üks kõige levinumaid teemasid. Menaade on ka Pompeji seinamaalingutel.

Menaade on kujutanud William-Adolphe Bouguereau, Annibale Carracci, Albrecht Dürer, Tizian ja William Etty.

Tsitaadid

Oh, magus on meil mägedes
tantsida ja laulda,
hullupööra tormata.
On magus maha viskuda,
kui loom on metsast püütud, tapetud.
Oh, magus veri, maitsev toores liha!

Euripidese "Bakhandid"