Rõika-Meleski peeglivabrik
.jpg)
Rõika-Meleski peeglivabrik (ka Rõika-Meleski klaasivabrik) oli aastatel 1792–1914 Viljandimaal (Rõikal ja Meleskis) töötanud ettevõte, mis tootis peegleid.[1]
Ettevõte kuulus pikka aega (1792–1913) Amelungide perekonnale[1]. Carl Philipp Amelung (1769–1817), von Rautenfeld ja Peterburi ärimehed moodustasid 1792. aastal firma Rautenfeld, Amelung ja Co. Firma rentis Põltsamaa mõisnikust maha jäänud klaasitööstuse ning hakkas 1794. aastal ehitama von Rautenfeldi õemehe Võisiku pärishärra George von Bocki Võisiku mõisa maadele uusi, Meleski ja Rõika vabrikuid. Tootmist juhtis Carl Philipp Amelungi isa, Anton Amelungi, kes oli tollal Euroopas klaasitootmise alal üks osavamaid mehi ja kes toodi koos vajalike oskustöölistega (40 perekonda) Saksamaalt Grünenplani peeglivabrikust.
Aastal 1794 avati Rõikal peeglitöökoda ja aastal 1796 Meleskis klaasikoda[1]. 19. sajandi algul töötas ettevõttes (saksa keeles Spiegelfabrik Katharina Lisetta) üle 500 inimese ja tollal oli see Eesti suurim käitis[1]. Vabrikute aastatoodang oli 19. sajandi algul 32 000 peeglit[1]. Toodang eksporditi peamiselt Venemaale, Rootsi ja Lõuna-Ameerikasse[1].
Aastatel 1864–1866 klaasivabrik rekonstrueeriti ja ehitati uus Siemensi klaasiahi ja klaasipuhumine asendati tahvelvaluga. Meleski klaasivabriku 1866. aastal rajatud Meleski klaasivabriku hoone[2] Meleski külas ja Rõika peeglivabriku veskihoone[3], Rõika peeglivabriku veski tamm[4], Rõika peeglivabriku ait[5] Lalsi külas on säilinud. Vabrik müüdi 1903. aastal Peterburi ärimehele Tubinile.
Eesti iseseisvumise järel omandas ettevõtte eesti ärimees Jüri Toss ning 1922. aastal alustas Meleski vabrik pudelite valmistamist. Rõikal peegleid enam ei tehtud, selle vahetas välja jahu-, villa- ja metsatööstus.
1924. aastal rentis klaasivabriku Johannes Lorup, kel olid laialdased, Saksamaalt ja Tšehhist omandatud klaasivalmistamise teadmised. Aastail 1924–1928 tegutses Meleskis klaasitöönduskool.
1940. aastal, arvates 20. oktoobrist liideti Meleski klaasivabrik — Johannes Lorupi klaasivabrikuga[6], mis oli 1940. aastal natsionaliseeritud. Eesti NSV ajal, 1. jaanuarist 1960 läks Meleski klaasivabrik Tartu Ehitusmaterjalide Tehase alluvusse ja aastatel 1960–1991 tegutses Meleskil Tartu Ehitusmaterjalide Tehase Meleski klaasitsehh ning Sangastes ja Tartus vastavalt Sangaste ja Tartu klaasitsehh.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 EE 12. köide, 2003: 488.
- ↑ Meleski klaasivabriku hoone, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ Rõika peeglivabriku veskihoone, 19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ Rõika peeglivabriku veski tamm, 20.saj. I pool kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ Rõika peeglivabriku ait, 19.saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 07.11.2020)
- ↑ 332. Kergetööstuse Rahvakomissari käskkiri nr. 103. 15. oktoobril 1940. ENSV TEATAJA 17. oktoobril Nr. 28 1940 II. Art 332
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rõika-Meleski klaasivabrik Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- Rõika-Meleski peeglivabrik, EE 12, 2003; muudetud 2013