Martin Körber
Martin Georg Emil Körber (19. juuli 1817 Võnnu, Tartumaa – 19. aprill 1893 Kuressaare) oli baltisaksa päritolu eesti kirikuõpetaja, kirjamees ja muusikategelane.
Martin Körber kirjutas nii saksa luulele toetuvaid laulutekste, millest mõned on saanud üldtuntud lauluks ("Vaikne kena kohakene", "Ma olen väike karjane"), kui ka vaimulikke tekste. Lisaks uuris ta kodulugu ja rahvapärimust.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Körber õppis 1827–1836 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1837–1842 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust ja oli seejärel 1842–1845 Kuressaares Poeglaste Erakoolis õpetaja. Ta oli 1844–1845 prooviaastal Kuressaare Laurentiuse koguduses Conrad Eduard Hesse juures ja ordineeriti kirikuõpetajaks 30. detsembril 1845.
Körber oli 1845–1846 Anseküla Maarja koguduse vikaarõpetaja. Juulis 1846 introdutseeriti ta kirikuõpetajaks ja töötas sellena Ansekülas kuni 1875. aastani. Ta asutas 1860. aastate alguses Ansekülas laulukoori ja korraldas 1863 kohaliku laulupüha[1].
Martin Körber on maetud Kudjape kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Martin Körberi vanavanaisa Johann Friedrich Körber oli Tarvastu, Otepää ja Helme kirikuõpetaja, vanaisa Paul Johann Körber oli Tori ja Võnnu kirikuõpetaja, teine vanaisa, Christoph Friedrich Mickwitz noorem, oli Koeru Maarja-Magdaleena koguduse kirikuõpetaja. Isa Eduard Philipp Körber oli Võnnu kirikuõpetaja. Vend Carl Eduard Anton Körber oli Vändra Martini koguduse kirikuõpetaja, teine vend Ludwig August Immanuel Körber oli Võnnu, Rannu ja Rõngu kirikuõpetaja. Äi Conrad Eduard Hesse oli Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetaja.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Luulevihikud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Sörwema löoke..." (1862)
- "Sarema laulik..." (1864)
- "Laulud Sõrwemaalt, mitme healega" (1864)
- "Sarema Kuldnok..." (1879), valikkogu
Vaimulik kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Öndsa Lutteruse weikene Katekismus"
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Martin Körberi tänav[2] Kuressaares. 1934. aastal nimetati Vaestekoja ja varem Hospidali nime kandnud tänav Körberi tänavaks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Valdek Kraus, Martin Körberi tänava loo jätk, 12. jaanuar 2018
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]Raamat
[muuda | muuda lähteteksti]- Aarne Vinkel, "Martin Körber: elutee ja -töö". Sari "Collegium litterarum", nr 10, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 1994, 128 lk
Artiklid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kirjanduse ajalugu viies köites. 2. köide: XIX sajandi teine pool. Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 172–175
- Aarne Vinkel, "Martin Körber – 175" – Keel ja Kirjandus 1992, nr 8, lk 468–471
- Aarne Vinkel, "M. Körberi laululooming oma aja muusikakultuuri arengu taustal" – Keel ja Kirjandus 1993, nr 7, lk 429–430 ja raamatus: Aarne Vinkel, "Viimased vaod: vaatlusi Eesti kirjandusmaastikult", sari "Collegium litterarum", nr 14, Tallinn 2002, lk 179–184
- Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 259, artikli autor Maie Kalda
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Martin Körber Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Martin Körber Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA