Mine sisu juurde

Majanduskuritegu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Majanduskuriteod)

Majanduskuritegu on seadusvastane käitumine teise isiku varaga, hõlmates vara ebaseaduslikku omaniku muutmist enda tarbeks ja hüveks. Majanduskuriteod on kelmus, turumanipulatsioon, vargus, petuskeemid, maksupettus, altkäemaks, identiteedivargus, rahapesu ja valeraha valmistamine. Majanduskuritegude alla kuuluvad ka küberkuritegevus, eakate väärkohtlemine, sissemurdmine, relvastatud röövimine ja mõrv.

Majanduskuritegusid võivad toime panna nii ettevõtted, üksikisikud kui ka organiseeritud kriminaalsed grupeeringud. Ohvriteks võivad olla üksikisikud, ettevõtted ja riigiasutused.

Kelmuseks nimetatakse kuritegu, mis on seotud ebaausa või petturliku tegevusega. See on inimese või asutuse tahtlik petmine neid eksitades või altvedades eesmärgiga saada rahaline või isiklik kasu. Kelmuse alla liigituvad ka virtuaalkeskonna pettused (nt ost-müük internetis).

Kelmuse liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tšeki võltsimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Tšekipettus tähendab tšekkide võltsimist, mis on kriminaalkuritegu. Inimestele saadetakse näiteks võltsitud tšekk, millega küsitakse ebaseaduslikult mingi summa tasumist. Samuti võidakse võltsida oma identiteeti ja allkirja, et soovitud raha inimestelt välja petta. Võltsitakse ka näiteks reisitšekke: need müüakse inimestele illegaalselt ehk inimesed arvavad, et nad on ostnud reisi, kuid tegelikult on tšekk kehtetu.

Krediitkaardipettus

[muuda | muuda lähteteksti]

Krediitkaardipettus on üldine mõiste kriminaalkuritegudele, mis seonduvad kas krediitkaardi või deebetkaardi varguse ja illegaalse kasutamisega. Kuriteod on seotud rahaliste tehingutega, kus vargad soovivad kaardilt raha kätte saada või kasutada kaarti tehingute sooritamiseks. Krediitkaardipettus on seotud identiteedivargusega.

Hüpoteekkuritegu

[muuda | muuda lähteteksti]

Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. See on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomanikul laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. Isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteekkuritegu toimub, kui kurjategija ehk laenuvõtja seab kolmanda isiku endale kuuluvale kinnistule hüpoteegi ebaseaduslikult.

Meditsiiniline pettus

[muuda | muuda lähteteksti]

See on üks kelmuse liikidest, mis on seotud tervishoiu kuritegudega. Inimestele väidetakse, et kindlaid aineid sisaldavad ravimid või raviprotseduurid on kasuliku ja raviva toimega, kuid tegelikult ei ole neil mingit mõju inimese tervisele või on hoopis kahjulikud.

Ühine pettus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sellise kelmuse alla liigituvad kuriteod, mille on toime pannud üksikisik või ettevõte ebaausal või illegaalsel viisil ja mis on kavandatud selleks, et anda eelis üksikisikule või ettevõttele. Ühise pettuse skeemid ulatuvad üle töötajale seatud positsiooni ning on silmatorkavad just nende keerukuse ja majandusliku mõju tõttu ärile, teistele töötajatele ja vastaspooltele.

Väärpaberikuritegu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kaubeldakse väärtpaberi väärtuse kohta kunstlike, valede või eksitavate andmetega, on tegu turumanipulatsiooniga ehk teadliku katsega sekkuda turu vabasse ja õiglasse toimimisse. Turumanipulatsioon on seadusega keelatud ja karistatav. Väärtpaberituru seaduse alusel on turukuritarvitused jaotatud turumanipulatsiooniks ja siseteabe väärkasutamiseks.

Selle kuriteo liigi alla kuuluvad ka siseringitehingud, mille puhul ostab või müüb väärtpabereid keegi, kellel on juurdepääs mitteavalikule informatsioonile väärtpaberi kohta. See võib olla nii illegaalne kui ka legaalne, sõltuvalt sellest, millal siseinfo valdaja väärtpaberiga kaupleb. Illegaalne on see juhul, kui info on endiselt mitteavalik või kui kauplejal on eriteadmisi, mida ei ole teistel investoritel.

Pangapettus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pangapettus on kuriteo liik, mille alla kuulub potentsiaalselt ebaseadusliku, illegaalselt hangitud raha või vara kasutamine finantsinstitutsioonile kuuluva kinnisvara kasutamine ning ebaausalt raha hankimine hoiustajatelt, esitledes end panga või mõne muu finantsasutuse esindajana. Enamasti on pangapettus kriminaalkuritegu.

Kindlustuspettus

[muuda | muuda lähteteksti]

See on ebaseaduslik tegevus kindlustuslepingu ostja või müüjaga. Väljaandja (müüja) kindlustuspettus pannakse toime fiktiivse ettevõttena poliisi müües ja preemiaid mitte makstes eesmärgiga luua suurem komisjonitasu. Ostja kindlustuspettus tähendab näiteks juhtumi väljamõtlemist liialdatud väidetega, võltsitud meditsiinilise tausta või soetamiskuupäeva poliisi esitamist, teeseldud surma, inimröövi või mõrva..

Maksupettus

[muuda | muuda lähteteksti]

Maksupettus on igasugune pettus, mis on seotud valelikult koostatud maksudega või maksudest kõrvale hiilimisega.

Tervishoiupettus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tervishoiupettuse alla kuulub tervisekindlustuse pettus, ravimipettus ja meditsiiniline pettus. Tervisekindlustuspettus toimub, kui ettevõte või üksikisik petab välja raha kindlustusseltsilt või valitsuselt.

Majanduskuriteod

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vargus – teise isiku vara, teenuse või informatsiooni õigusevastane omandamine isiku loata või tema teadmata.
  • Petuskeem – skeem, millega indiviid, grupp või firma kasutab pettust, et saada raha või midagi muud väärtuslikku. Üldjuhul esitletakse ennast usaldusväärsena, nagu näiteks arsti, advokaadi või investorina. Pärast interneti laiemat levikut on tekkinud mitmed muudki viisid pettuseks, näiteks võltsloteriid, e-kirjade kelmused ja abi palumised.
  • Maksupettus – ebaseaduslik katse vähendada maksukohustust või petta maksuseadusi.
  • Altkäemaks – ametiisiku nõustumine rahalise või mõne muu hüvega vastutasuks teenistusülesannete rikkumise eest.
  • Identiteedivargus – esinemine teise isikuna tema nõusolekuta. Selle alla käib ka isikut tuvastavate andmete väärkasutamine.

Rahapesutehnikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahapesuks on mitmesuguseid võimalusi, millest mõni on tõhusam, levinum ja kasutoovam kui teine. Mõned populaarsemad tehnikad on järgmised:

  • Variettevõtteid ja varikontosid kasutatakse selleks, et varjata tõelist rahaomanikku või suurt rahasummat.
  • Kinnisvara rahapesu ilmneb, kui keegi soetab kinnisvara illegaalselt saadud rahaga ja müüb siisselle kinnisvara maha. See jätab mulje, nagu saadud raha/kasum oleks saadud legaalselt.
  • Kasiino rahapesu puhul läheb isiku kasiinosse koos illegaalselt saadud rahaga. Isik ostab raha eest žetoone, mängib natuke, vahetab siis žetoonid tagasi rahaks ning väidab, et raha on mängu käigus võidetud.
  • Bulk cash smugeldamine tähendab sularaha smugeldamist teise riiki, paigutades see varikontole (offshore banks) või kasutades mõnda teist klientide privaatsust kõrgelt hindavat finantsinstitutsiooni.
  • Structuring ehk struktureerimine, ka smurfing, on meetod, kus raha jagatakse väikestesse summadesse, et vältida selle avastamist ja kahtlusi.
  • Trade-based rahapesu sarnaneb raha omastamisega, mille käigus muudetakse arveid, et näidata neid suuremas või väiksemas summas eesmärgiga varjata raha liikumist.

Tuntumad juhtumid

[muuda | muuda lähteteksti]

Wachovia panga juhtum

[muuda | muuda lähteteksti]

2005. aastal hakkas USA narkootikumidevastane agentuur DEA kahtlustama rahapesu Mehhiko ja Wachovia pankade vahel. Kui rahapesujuhtum 2010. aastal kinnitati, oli arvatav rahapesu hulk kasvanud 292,5 miljardi naelani. Uurimise käigus avastati, et Mehhiko kartellid smugeldasid raha erinevate pangakontode kaudu Mehhikosse. Raha oli teenitud illegaalselt narkootikumide viimisega Mehhikost USA-sse. Mehhiko pankadesse jõudnud raha päritolu ei kontrollitud ja kriminaalid said ebaseadusliku tulu legaalsesse sektorisse üle kanda. Wachovia pank maksis vabatahtlikult juhtumi eest kokku 123,7 miljonit naela, tunnistamaks oma süüd nõrgas kontrollis ja halvas süsteemis.

Nauru juhtum

[muuda | muuda lähteteksti]

Nauru on väike riik Okeaanias. Kui nende suurim maavara (fosforiit) hakkas ammenduma, hakati teenima raha, kasutades pangapoliitikat, mille käigus ei küsitud raha päritolu ega tuvastatud klientide identiteete. See tegi Naurust 1993. aastal nn maksuparadiisi. 1998. aastaks olid ainuüksi Venemaa kriminaalid seal varipankade kaudu raha pesnud umbes 53,7 miljardi naela ulatuses. Selle tagajärjel kehtestas USA Naurule sanktsioonid, mis olid Iraanile kehtestatutest karmimad. Alates 2001. aastast on Nauru saar üritanud oma tegu heastada. 2005. aastal muutusid sealsed sanktsioonid kehtetuks, kuna Nauru kaotas kõik 400 musta nimekirja kuuluvat varipanka.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]