Maidla mõis (Kambja)
Maidla mõis (saksa keeles Maydellshof) oli Suure-Kambja mõisa kõrvalmõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.[1]
Mõisast on teateid juba 16. sajandi keskpaigast.[2] Kambja Maidla mõis oli Liivimaa ordu ajal Pühajärve Maydell'ite valduses. Omanike perekonnanimest lähtub saksakeelne mõisanimi: Maidelhof (1684), Maidelshof, Maydelshof (1690). Eesti keeles anti mõisale nimi samuti omanike perekonnanime järgi: Maydeltmoisia (1638), Maidelmoise (1648), hiljem muutus nimetus samaks oma põhjapoolse mõisanimetusega: Maidle (1782) ja hiljem Maidla[3].
1790. aastal vahetas Johanna Maria von Brümmer (snd Stackelberg), Suure-Kambja ja Maidla karjamõisa, Gotthard Johann von Knorringuga Vaiatu mõisa vastu, 1838. aastal päris Gotthard Johann von Knorringu testamendi järgi mõisa tema vennapoeg Woldemar Pontus von Knorring (1786–1864). 1864. aastal pärisid Suure-Kambja ja Maidla, tema lapsed Konstantin von Knorring, krahvinna Louise Tiesenhausen (snd von Knorring) ja Karl von Knorring ning Woldemar Pontus von Knorringu pärijate omavahelisel kokkuleppel läksid Suure-Kambja ja Maidla mõis Konstantin von Knorringule. 1903. aastal olid erukaardiväekapten, kreisisaadik Konstantin Karl Heinrich von Knorringi (surn. 1903) pärijad on võrdsetes osades tema pojad Pontus Karl Konstantin von Knorring ja õukonna tseremooniameister Konstantin Egolf Gustav von Knorring. Nendevahelise pärandavara jagamise lepinguga 1903. aastal omandas mõisa Pontus von Knorring, kes müüs mõisa Edgar Löwis of Menarile[4].
Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.mois.ee/pikknimm.shtml (vaadatud 21.02.2016)
- ↑ Maidla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 21.02.2016)
- ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 741
- ↑ Suure-Kambja mõis (Kambja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 19-20 [1].
- Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 168 [2].
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Maidla mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- Suure-Kambja mõis (Kambja khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
Kirik: Kambja
Mõisad: Haaslava mõis | Hilja mõis | Kaarli mõis | Kammeri mõis | Kodijärve mõis | Krüüdneri mõis | Lange mõis | Maaritsa mõis | Maidla mõis | Mutiku karjamõis | Raanitsa mõis | Reola mõis | Suure-Kambja mõis | Tapu mõis | Uhti mõis | Vana-Kuuste mõis | Vana-Prangli mõis | Vastse-Kambja mõis | Vastse-Prangli mõis | Veski mõis