Lavly Perling
Lavly Perling | |
---|---|
Lavly Perling (2021) | |
Riigi peaprokurör | |
Ametiaeg 31. oktoober 2014 – 30. oktoober 2019 | |
Eelnev | Norman Aas |
Järgnev | Andres Parmas |
Isikuandmed | |
Sünniaeg | 26. september 1975 |
Erakond |
Isamaa Erakond (2022–) |
Alma mater |
Tartu Ülikool (õigusteadus (BA), 1997) |
Lavly Perling (neiupõlves Lavly Lepp; sündinud 26. septembril 1975[1][2]) on Eesti jurist ja poliitik. Ta oli aastatel 2014–2019 riigi peaprokurör.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]1993. aastal lõpetas Perling Hugo Treffneri Gümnaasiumi[3] ja 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.[4]
14. septembrist 1996[1] töötas Perling Prokuratuuris. Ta alustas Tallinna prokuratuuris ja töötas mitmetel ametikohtadel: abiprokuröri kandidaat (1996–1997),[5] abiprokurör (1997–1998),[5] prokurör (1998–2004).[5] 1. märtsil 2004 määrati ta Viru ringkonnaprokuratuuri juhiks.[6] 2005. aasta märtsist oli ta Põhja ringkonnaprokuratuuri juhataja (juhtivprokurör).[7] 2007. aastal asus ta juhtima riigiprokuratuuri süüdistusosakonda.[5]
2. septembril 2014 esitas justiitsminister Andres Anvelt Lavly Perlingu kandidatuuri riigi peaprokuröri ametikohale. Vabariigi Valitsus nimetas ta 30. oktoobril riigi peaprokuröriks määratud ajaks 31. oktoobrist 2014 kuni 30. oktoobrini 2019.[1]
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastuseisu tõttu valitsuskoalitsioonis ei leidnud Perlingu jätkamine teiseks viieaastaseks ametiajaks toetust, ka ei kinnitanud valitsus ühtegi teist kandidaati,[8] mistõttu justiitsminister nimetas ta ühe käskkirjaga juhtiva riigiprokuröri ametikohale riigiprokuratuuris[9] ning määras oma järgmise käskkirjaga, et riigi peaprokuröri asendab Perling, või tema äraolekul kas Dilaila Nahkur-Tammiksaar või Taavi Pern.[10]
9. jaanuaril 2020 nimetas Vabariigi Valitsus Andres Parmase viieks aastaks riigi peaprokuröri ametikohale alates 3. veebruarist 2020.[11] Sellega lõppesid Perlingu kohustused peaprokuröri kohusetäitjana.
9. oktoobril 2020 peatas justiitsminister tagasiulatuvalt perioodiks 1. oktoober 2020 kuni 20. september 2021 Perlingu teenistuskohustused prokuratuuris tema töötamise ajaks rahvusvahelises organisatsioonis UNOPS.[12] Perlingu tööks on Ukraina prokuratuuri reformimine.[13] 18. novembril 2020 avaldatud intervjuus teatas Perling, et on andnud prokuratuuri lahkumisavalduse ja et ta kaalub võimalust minna poliitikasse 2021. aasta sügisel.[13] Perling asus nädal hiljem Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks, mis tekitas prokuratuuris pahameelt.[viide?] Ta lahkus prokuratuurist 11. veebruaril 2021,[14] loobudes sellega ka prokuröri väljateenitud aastate eripensionist. Perling põhjendas tehtut, et nii on tema sõna vaba.[15] 1,5 nädalat hiljem astus ta Isamaa erakonna liikmeks.
Perling kandideeris 2021. aasta KOV valimistel Saue vallas Isamaa esinumbrina ja sai 579 häält, mis oli Saue valla suuruselt kolmas häältesaak.[16] Lavly Perling osutus 16. novembril 2021. aastal valituks Saue Vallavolikogu aseesimeheks peale valimisliidu Koostöö - Meie vald, Eesti Reformierakonna ja Isamaa koalitsiooni teket.[17] Seoses Lavly Perlingu väljaviskamisega Isamaast lõpetati tema algatusel 2022. aasta märtsis Saue Vallavolikogus Isamaa fraktsiooni tegevus ning selle liikmed moodustasid in corpore fraktsiooni Saue Parempoolsed.[18]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 2443 häält ning ei osutunud valituks.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tal on kolm last[5] ning ta oli 2008. aasta veebruarist 2010. aasta septembrini abielus Jüri Pihliga.[21][22] Praegu on ta abielus kaitsepolitseiametniku Martin Perlinguga (sündinud 1975).
Ta oli aastatel 2021–2022 Isamaa Erakonna liige[23], alates augustist 2022 on Lavly Perling erakonna Parempoolsed esimees.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 30.10.2014 korraldus nr 468 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 04.11.2014, 1.
- ↑ "Eesti prokurörid 2001" (Tallinn: Riigiprokuratuur, 2001) lk 45.
- ↑ Hugo Treffneri Gümnaasium. Vilistlased. Lennud. 1993. aasta B-klass.
- ↑ Tartu Ülikool. Lõpetanute nimekirjad, õigusteaduskond, 1997. aasta, statsionaarne õpe.[alaline kõdulink]
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Risto Berendson, "Peaprokurör tahab kohtus käia"
- ↑ Erik Kalda, "Viru prokuratuuri juhib noor naisprokurör", Põhjarannik 2. märts 2004.
- ↑ "Uued juhtivad prokurörid astusid ametisse" DELFI, 1. märts 2005
- ↑ "Aeg: Lavly Perling on nõus jätkama peaprokuröri kohusetäitjana" err.ee, 28. oktoober 2019
- ↑ Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri nr 179-k "Riigi peaprokuröri ametikohalt vabastamine ja juhtiva riigiprokuröri ametikohale nimetamine".
- ↑ Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri nr 180-k "Riigi peaprokuröri asendaja määramine".
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 otsus nr 2 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine ". Avaldamismärge: RT III, 14.01.2020, 1.
- ↑ Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 09.10.2020 käskkiri nr 136-k "Lavly Perlingu (Perling) teenistussuhte peatamine".
- ↑ 13,0 13,1 Holger Roonemaa, "Saan esimest korda rääkida kui inimene." Lavly Perling plaanib minna poliitikasse" Eesti Ekspress, 18. november 2020.
- ↑ Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 10.02.2021 käskkiri nr 24-k "Justiitsministri 16.11.2020 käskkirja nr 147-k muutmine ning 09.10.2020 käskkirja nr 136-k kehtetuks tunnistamine".
- ↑ "Lavly Perling lahkus prokuröriteenistusest: nii on minu sõna vaba". DELFI, 11. veebruar 2021.
- ↑ https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0037-0725.html 2021 KOV valimistulemused Saue vallas
- ↑ https://web.archive.org/web/20220722200419/https://sauevald.ee/web/valdur/koik-uudised/-/asset_publisher/ue4C3HheiBNB/content/saue-vallavolikogu-esimehena-jatkab-harry-pajundi-aseesimehed-on-lavly-perling-ja-eero-kaljuste Saue Valdur. Saue Vallavolikogu esimehena jätkab Harry Pajundi, aseesimehed on Lavly Perling ja Eero Kaljuste. 22. november 2021
- ↑ https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=865907 Saue Vallavolikogu 2022. märtsikuise istungi protokoll
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 27.01.2020 otsus nr 544 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 29.01.2020, 2.
- ↑ "Võimuperekond kontrollib Eesti politsei ja kapo tööd", Õhtuleht 5. märts 2009
- ↑ Jüri Pihl ja Lavly Lepp lahutasid abielu Delfi, 17. september 2010
- ↑ Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: Lavly Perling.[alaline kõdulink]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Toomas Sildam. "Endine peaprokurör Lavly Perling: koroona on hullem kui poliitika" (intervjuu). Eesti Rahvusringhääling, 4. detsember 2020.
- "Lavly Perling: allakäik korruptsiooniredelil ei alga lilledest ämmaemandale, vaid millestki hoopis tumedamast". Eesti Päevaleht, 20. detsember 2020.
Eelnev ametiasutus loodi |
Viru ringkonnaprokuratuuri juhataja (juhtivprokurör) 1. märts 2004 – 28. veebruar 2005 |
Järgnev Dilaila Nahkur-Tammiksaar |
Eelnev Martin Hirvoja |
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhataja (juhtivprokurör) 1. märts 2005 – 31. august 2007 |
Järgnev Endla Ülviste |
Eelnev Margus Kurm |
riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhataja (juhtivprokurör) 1. september 2007 – 30. oktoober 2014 (faktiliselt jaanuarini 2012) |
Järgnev Heili Sepp |
Eelnev Norman Aas |
riigi peaprokurör 31. oktoober 2014 – 30. oktoober 2019 |
Järgnev Andres Parmas |