Läti Teaduste Akadeemia
Läti Teaduste Akadeemia (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmija, ladina keeles Academia Scientiarum Latviensis, lühendatult LZA) on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest. Akadeemiat finantseerib ja toetab riik. Akadeemia asub Riias Akadeemia väljak 1.
Läti TA on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1945. aasta juulis palusid Läti NSV juhid NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogult luba asutada Läti NSV Teaduste Akadeemia. Selline luba saadigi. Esimesed akadeemikud ja korrespondentliikmed kinnitati vabariigi partei Keskkomitee Büroo istungil 1946. aastal. Esimeste täisliikmete (akadeemikute) hulgas oli tuntud läti teadlasi: keeleteadlane Jānis Endzelīns, sooteadlane Pēteris Nomals, metsandusteadlane Arvīds Kalniņš, mikrobioloog Augusts Kirhenšteins, onkoloog Pauls Stradiņš, loomakasvatusteadlane Paulis Lejiņš ja mõned teised. Neile lisandusid vasakpoolsete vaadetega kirjanik Andrejs Upīts ja mõned Nõukogude Liidu teistest vabariikidest saabunud läti päritolu teadlased, samuti parteiajaloolane Arvīds Pelše, kes suunati Moskvast Lätisse parteitööle juba 1940. aastal.
.jpg)
1990. aastal nimetati akadeemia ümber Läti Teaduste Akadeemiaks.
Akadeemia presidendiks valiti 2012. aastal kunstiteadlane Ojārs Spārītis. Spārītis on Läti ja Euroopa renessansiaja uurija, tema juhendamisel on Riias taastatud mitmed arhitektuurimälestised. Kaks aastat varem oli professor Spārītisel auväärt ülesanne valmistada kultuuriprogramm Lätis riigivisiidil viibivale Saksamaa liidukantsler Angela Merkelile.
Liikmeskond
[muuda | muuda lähteteksti]Akadeemia liikmeskond jaguneb nelja osakonna vahel:
- füüsika- ja tehnikateaduste osakond;
- keemia-, bio-, ja meditsiiniteaduste osakond;
- humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond;
- metsa- ja põllumajandusteaduste osakond.
Läti TA liikmeid on kokku 355 inimest (seisuga 1.06.2011), sealhulgas täisliikmeid 107 (neist 52 vanuses alla 70), auliikmeid 56, välisliikmeid 89 ja korrespondentliikmeid 123 (neist 89 alla 70)[1].
Teiste seas on praegu või on olnud varem Läti TA liikmeteks sellised rahvusvaheliselt tuntud persoonid nagu Vaira Vīķe-Freiberga (täisliige), Raimonds Pauls (auliige), Ernst Neizvestnõi (välisliige), Andrei Voznessenski (välisliige), Thamaz Gamkrelidze (välisliige) ja Vladimir Toporov (auliige).
Eestist valitud liikmed
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti teadlastest kuuluvad akadeemiasse välisliikmetena Enn Tarvel (1995), Jüri Engelbrecht (1996), Richard Villems (2005)[1], Karl Pajusalu (2015)[2] ja Tarmo Soomere (2015)[3].
Läti Teaduste Akadeemia Suur medal
[muuda | muuda lähteteksti]Läti Teaduste Akadeemia Suur medal (Latvijas Zinātņu akadēmijas Lielā medaļa) on kõrgeim autasu, mis antakse Läti ja välismaa teadlastele väljapaistvate teadussaavutuste eest. Autasu antakse alates 1993. aastast. Kokku on medalisaajaid 42 teadlast (seisuga 1.07.2013), teiste seas Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks liidreid Vladimir Toporov väljapaistvate teadussaavutuste eest balti lingvistika ja balti rahvaste etnogeneesi uurimise alal (2002) ja eesti populatsioonigeneetik Richard Villems silmapaistavte saavutuste eest arheogeneetikas (2011).[4]
Läti Teaduste Akadeemia audoktor
[muuda | muuda lähteteksti]Läti TA audoktori teaduskraad on antud 80 väljapaistavale teadlasele, sealhulgas on selle saanud Eesti teadlased Raimo Pullat (2005), Mihkel Veiderma (2006) ja Juhan Maiste (2009).[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Yearbook 2010/11 Latvian Academy of Sciences (inglise)
- ↑ Neljas eestlane valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeks. forte.delfi.ee, 2. detsember 2015
- ↑ Karl Pajusalu ja Tarmo Soomere valiti Läti teaduste akadeemia välisliikmeteks. novaator.err.ee, 2. detsember 2015
- ↑ Grand Medal of the Latvian Academy of Sciences Latvian Academy of Sciences (inglise)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]