Dauuria lehis
| Dauuria lehis | |
|---|---|
 Dauuria lehise mets Kolõma regioonis | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Männilised Pinaceae |
| Perekond |
Lehis Larix |
| Liik |
Dauuria lehis |
| Binaarne nimetus | |
|
Larix gmelinii (Rupr.) Kuzen. (1920) | |
| Sünonüümid | |
| |
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast. Ta on lähedane sugulane siberi lehisega (Larix sibirica), kellega hübridiseerub looduslikult levilate kattumispiirkonnas, mis on ligi 2500 km pikkune.[3]
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Liigi ladinakeelne nimetus on antud saksa päritolu loodusteadlase Samuel Gottlieb Gmelini (1744–1774) auks[3], kes kogus taimi Siberist ja Dauuriast, mille järgi on puul ka eestikeelne nimi.
Teisendid
[muuda | muuda lähteteksti]Liigil eristatakse nelja teisendit:[1]
- dauuria lehis (tüüpteisend) – Larix gmelinii var. gmelinii (Rupr.) Kuzen. kasvab väga suurel territooriumil Venemaal (Ida-Siber ja Kaug-Ida k.a. Kamtšatka poolsaar), Hiina kirdeosas ja Mongoolias;
- kuriili lehis ehk kamtšatka lehis – Larix gmelinii var. japonica (Maxim. ex Regel) Pilg. kasvab Kuriilide lõunasaartel (Iturupil ja Šikotanil) ning Sahhalini lõunaosas;
- olga lehis – Larix gmelinii var. olgensis (A. Henry) Ostenf. & Syrach esineb Kaug-Idas, Hiina kirdeosas ja Põhja-Koreas;
- Rupprechti lehis ehk šensi lehis – Larix gmelinii var. principis-rupprechtii (Mayr) Pilg. kasvab Hiina põhjaosas Hebei ja Henani provintsis.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
Puu kasvab looduslikus levilas kuni 35 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Väga sageli on puud oluliselt madalamad karmide kliimatingimuste tõttu. Leviku põhjapiiril ja ülemisel piiril mägedes kasvab ta tihti põõsakujulise kääbuspuuna. Võra on lahtine, tüve koor on noortel puudel sile ja punakaspruun, hiljem tumedam ja hallikam, plaatjas, pikisuunas lõhenenud.[4]
Juurestik on plastiline ja sügavamates muldades hästi arenenud. Kivises pinnases ja igikeltsas aga maapinnalähedane. Hästi ankurduvate juurte tõttu on küllalt tormikindel puuliik ja suudab kasvada väga tuulises Ohhoota mere rannikupiirkonnas.[5]
Pungad on ümara kujuga, läbimõõt 2–3 mm, veidi vaigused või vaiguta. Noored võrsed on umbes 1 mm läbimõõduga, tüüpteisendil kollakaspruunid, kuriili lehisel punakaspruunid, hiljem hallikaspruunid, tüüpteisendil paljad või veidi karvased, kuriili lehisel karvased. Okkad on ererohelised, sügisel kollased, 15–30 mm pikkused, pehmed ja elastsed, rombjad või lamedad, kahe vaigukäiguga.[4]
Isasõisikud on 5–7 mm pikad, kollased. Käbid on lühikese ja kõvera rootsuga, purpurjaspunakad (harva rohelised), valminult pruunid, pikkus 0,5–1,5, läbimõõt 0,4–1,2 cm. Seemnete kestad on hallikad, helepruunide täppidega, 2–3 mm; tiivakesed umbes 10 mm pikkused, oranžikaspruunid.[4] 1000 seemne mass on vahemikus 1,1–8,0 g.[6]
Levila ja ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]
Koos kõikide teisenditega on dauuria lehis üks laialdasemalt levinud okaspuuliike maailmas. Kasvukohtadeks on lähisarktilises kliimavöötmes asuvad tasandikud, jõemadalikud, madalamad mäed, soode ning rabade ümbrus. Kasvukoha kõrgus on vahemikus 300–1200 m üle merepinna.[4]
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Dauuria lehis kasvab levila põhjaosas väga ekstreemsetes ilmastikutingimustes. Aasta minimaalsed õhutemperatuurid võivad talvel langeda alla –50 °C ning suve ja talve absoluutne õhutemperatuuride vahe võib ületada 100 °C. Levila põhjaosa aasta keskmised õhutemperatuurid on vahemikus –11...–17 °C, levila lõunaosas ja saartel –6...+4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on Jakuutias veidi üle 200, Suur-Hinganis 400–500 ning rannikupiirkonnas ja saartel 600–1200 mm.[6][7] Vaatamata dauuria lehise väga suurele külmataluvusele, esineb puudel karmi kliimaga madalamates kasvukohtades sageli külmakahjustusi, mis põhjustavad noorte puude tüvede lõhenemist ja mitmeharulisust.[5]
Kasvupinnas
[muuda | muuda lähteteksti]Dauuria lehis ei ole kasvupinnase suhtes eriti nõudlik, kuid kasvab kõige paremini hästi vett läbilaskvatel ja viljakatel karbonaatsetel muldadel. Mullatüüpidest on levinud kuivad liivmullad, happelised leetmullad, parasniisked pruunmullad, raskemad gleimullad ja veega küllastunud turvasmullad. Väga suurel osal levilast esineb aga igikelts.[6][7] Väheste sademetega igikeltsa piirkondades annab suvel sulav igikelts puudele lisaniiskust. Sulamine põhjustab aga maapinna vajumist, mistõttu puude tüved vajuvad erinevatesse suundadesse viltu.[5]
Dauuria lehise metsad
[muuda | muuda lähteteksti]Siberi idaosas laiuvad dauuria lehise metsad moodustavad tihti puhaspuistuid, mis on tihti tekkinud metsapõlengute tagajärjel. Kuigi üksikpuud ja väiksemad seemikud tavaliselt hukkuvad põlengute ajal, võivad vanemad puud paksema tüvekoore tõttu põlengu üle elada. Samuti on kõrgemate lehiste alumised oksad tavaliselt laasunud, mistõttu maapinna lähedal liikuv väiksema intensiivsusega tuli ei ulatu võrani. Maapinnani ulatuva võraga kuused ja nulud aga tavaliselt hukkuvad tules. Konkurentsi vähenemisel moodustuvad ulatuslikud dauuria lehisega domineerivad metsad. Niiskemates orgudes võib varjutaluv siberi kuusk metsapõlengute puudumisel lehise puistust välja tõrjuda. Suur-Hingani mäestikus esineb metsapõlenguid tavaliselt ühel korral 110–130 aasta jooksul, kuivemates sisemaa piirkondades aga kord 10 aasta jooksul. Kõige vanemad dauuria lehised kasvavad Jakuutia põhjaosas, väga kuivas ja karmis kliimas. Nende puude vanus võib ületada 800 aastat (kõrgus 8–9 m).[5]
Levila lõunaosas kasvab dauuria lehis niiskemates kasvukohtades koos korea kuusega. Mägede kuivematel mäenõlvadel koos hariliku männiga (Pinus sylvestris), lamedalehise kasega (Betula platyphylla) ja haavaliigiga Populus davidiana. Lamedalehine kask esineb tihti koos dauuria lehisega ka hiljuti põlenud piirkondades. Dauuria lehis asustab tihti ka lageraiutud metsaalasid.[5] Seguliikidena esineb veel lisaks eelnevalt nimetatule järgmisi puuliike: ajaani kuusk (Picea jezoensis), amuuri nulg (Abies nephrolepis), korea seedermänd (Pinus koraiensis), kääbus-seedermänd (Pinus pumila), siberi lehis (Larix sibirica), siberi seedermänd (Pinus sibirica) jt.
Paljunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Dauuria lehis on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab käbisid kandma valgusküllases kasvukohas 9–12, puistus 20–25 aasta vanuselt. Seemnete idanevus on 18–77%, täisteralisus 23–84%. Tolmlemine toimub tuule abil aprillist juunini, seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta kevadel, misjärel käbid avanevad. Osa käbisid ei avane enne 3–4 aasta möödumist peale valmimist. Väga head seemneaastad esinevad 3–5 aasta järel. Ühel puul võib olla kuni 18 000, harva kuni 38 000 käbi. Noored puud kasvavad kõige paremini valgusküllases kasvukohas, kuid suudavad aastakümneid vanemate puude all varjus väga aeglaselt kasvada, valgusolude paranemisel paraneb juurdekasvu kiirus oluliselt.[6]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Dauuria lehise puit on väga kvaliteetne, tugev ja välistingimustes vastupidav. Kasutatakse palkidena, kaevanduste toestamiseks, vesiehituses, ehituskonstruktsioonides jm.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Conifer database: "Larix gmelinii"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 13.09.2010.
- ↑ Conifer Specialist Group (1998). Larix gmelinii. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2010.
- ↑ 3,0 3,1 James E. Eckenwalder. "Conifers of the World: The Complete Reference", Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "Larix gmelinii". www.conifers.org (inglise). Vaadatud 13.09.2010.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 F.A. Andersson. "Coniferous Forests, Volume 6 (Ecosystems of the World)", Elsevier Science, 2005. ISBN 978-0444816276.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Osawa A., Zyryanova O. A., Matsuura Y., Kajimoto, T., Wein R. W. "Permafrost Ecosystems: Siberian Larch Forests", 2009. ISBN 978-1-4020-9692-1.
- ↑ 7,0 7,1 Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. "Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6
- ↑ "Larix gmelinii". Plants for a future <www.pfaf.org> (inglise). Vaadatud 14.09.2010.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Dauuria lehis andmebaasis eElurikkus
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Dauuria lehis |