Korallrahu
Korallrahu ehk korallriff on korallide hermatüüpiliste (riffe moodustavate) ainuõõssete toeste lubjarikastest lademetest moodustunud suur, ümbrust füüsikaliselt ja ökoloogiliselt oluliselt mõjutav pinnavorm (kari) tavaliselt sooja ja madala mere põhjas (võib ulatuda osaliselt ka merepinnale).
Korallrahud on suurimad organismide loodud struktuurid Maal. Neid loovad põhiliselt kivikoralliliste (Scleractinia) seltsi kuuluvad korallid. Oma panuse annavad ka tuhaturvad (Millepora) ning troopilis-indopatsiifilises regioonis Heliopora coerulea. Kivikorallilised elavad nii süvameres kui ka madalas vees kuni veepinnani välja. Nad rajavad rifid paljude sajandite jooksul oma lubitoestest.
Korallrahude kogupindala on 600 000 km². Maldiivide juures ulatuvad korallrahud kuni 2200 m kõrgusele merepinnast[1].
Maailma suurim korallrahu – Suur Vallrahu – asub Austraalia kirde- ja idaranniku lähedal madalas vees. Selle pindala on 349 000 km²[2].
Korallrahude ümbruse ökosüsteem on erakordselt liigirikas. Korallrahude veealune elustik on värvikirev. Leidub väga erinevaid elusolendeid, näiteks vetikaid, meriliiliaid, usse, limuseid, käsni, okasnahkseid, vähilisi, kirjusid kalu, mureene ja haisid. Korallrahud on ka pelaagiliste kalade lastetuba.
Korallsaar tekib veetaseme pikaajaliste muutuste tagajärjel. Et korallrahu võib kasvada kuni veepinnani, moodustub pärast hilisemat veetaseme langust või maapinna tõusu saar või saarte rühm, sageli atollina. Veest välja ulatuv osa kattub mulla tekkides taimestikuga. Ajapikku kattuvad korallsaared maismaataimestikuga.
Korallrahusid kahjustavad turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused.
Tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Korallrahud jagunevad troopilisteks korallrahudeks ja süvaveerahudeks.
Troopilised korallrahud
[muuda | muuda lähteteksti]
Riffe moodustavad korallid troopilistest korallrahudest saavad elada ainult juhul, kui veetemperatuur on väga harva alla 20 °C. Sellepärast moodustuvad troopilised korallrahud ainult piirkonnas, mis jääb põhjalaiuse 30° ja lõunalaiuse 30° vahel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ulrich Sommer. Biologische Meereskunde, Springer 1998, ISBN 3-540-63512-2
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kalapüük hukutab korallrahu
- Referaat: korallrahude kaitse