Koknese

Koknese
läti	Koknese
	Koknese linnuse varemed
	Koknese vapp
	Pindala: 4,4 km² (2024)
	Elanikke: 2427 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 39′ N, 25° 26′ E

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Koknese asub Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse. 2009. aastani kuulus Aizkraukle rajooni.

Ajalugu

Koknese oli muinasaja lõpul Koknese vürstiriigi keskus. Asula kandis vene leetopissides nime Kukeinos, Kukonos (Кукейнос, Куконос) Läti Henriku kroonika (ladina keeles Kukenoys, Kukenois), saksa allikates aga (Kokenhusen). 1205. aastal loovutas Koknese vürst oma valdused Riia piiskop Albertile, kelle korraldusel alustati 1209. aastal Koknese kivilinnuse ehitamist. 13. sajandil toimunud liivimaalaste ja vene vürstiriikide ning leedulaste vahel toimunud sõjakäikude ajal kannatas asula ja linnus korduvalt sõjakäikudes.

Asula sai 13. juulil 1277 linnaõigused^[3] ja liitus ka Hansa Liiduga.

Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan 1625. aasta Georg von Schwengelni joonise järgi

13. sajandi lõpust kuni 1395. aastani kuulus Koknese piirkond (saksa Kokenhusen või Kokenhausen) Tiesenhausenite suguvõsale, kes olid konfliktides Riia peapiiskoppidega. 1397. aastal loovutas Liivi ordu Koknese linnuse, Riia peapiiskopile ja linnus oli Riia peapiiskopi suveresidents.

1481. aastal rüüstasid piirkonda Vene väed, Liivi sõja ajal, 1577 alistusid linnusekaitsjad Ivan Julma vägedele. 1578. aastal hõivasid linnuse Poola väed, kelle tõrjusid välja Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal Rootsi väed, Södermanlandi hertsog Karli juhtimisel. Linnuse vallutasid uuesti tagasi Poola väed, Poola Krooni suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel. Linnus vallutati lõplikult Rootsi võimule 1625. aastal.

Vene-Rootsi sõjas (1656–1658) hõivasid Moskva tsaaririigi väed piirkonna ning valdasid seda 1658. aasta lõpus Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Vallisaare vaherahuga. Kindlust valitsesid stolnik Roman Fjodorovitš Babarõkin ja Ivan Mihhailovitš Konovnitsõn (1656) ja Afanassi Lavrentjevitš Ordin-Naštšokin^[4] 1656. aastast, pärast vallutamist Moskva tsaaririigi poolt, kuni 1661. aastani kandis asula Moskva võimu all Tsarevitš-Dmitrievi nime.

1661. aastal sõlmitud Kärde rahuleping tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel. 17. sajandil tema tähtsus kadus ja asula kaotas ka linnaõigused.

Põhjasõja alguses vallutasid linnuse 1701. aastal Poola-Saksi väed. Pärast Rootsi vägede vastupealetungi ja võitu Spilve lahingus olid Poola väed sunnitud linnuse maha jätma ning kuningas August Tugeva korraldusel vana linnuse müürid õhiti.

Vaata ka

Viited

↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.
↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
↑ Privilegia der Stadt Kokenhusen, raamatust: Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.131-164
↑ Барсуков Александр Платонович, Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия, Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 119

Välislingid

Koknese koduleht

[1] Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 31.07.2024.

[2] Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.

[3] Privilegia der Stadt Kokenhusen, raamatust: Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.131-164

[4] Барсуков Александр Платонович, Списки городовых воевод и других лиц воеводского управления Московского Государства XVII столетия, Издательство: Тип. М.М. Стасюлевича. Место издания: СПб. Год издания: 1902, lk 119

[1]

[2]

[3]

[4]