Kodutütred

Kodutütred

Kodutütarde logo
Lühend	KT
Deviis	"Alati valmis!"
Asutatud	19. jaanuar 1932
Tüüp	patriootlik noorteorganisatsioon
Õiguslik staatus	avalik organisatsioon
Eesmärk	kodanikukasvatus ja huvitegevus
Peakorter	Toompea 8, 10142 Tallinn
Asukoht	Eesti
Liikmed	~ 3800
Juhtkond	Ave Proos, peavanem
Emaorganisatsioon	Kaitseliit

Kodutütred on 19. jaanuaril 1932 loodud tütarlaste isamaaline vabatahtlik Kaitseliidu noorteorganisatsioon, millel on oma põhikiri ja sisekord. Kodutütred on 7-18-aastased (k.a) tütarlapsed.

Peamiselt pööratakse rõhku matkatarkustele ja riigikaitsele, olulisel kohal on ka ohutuse teemad, sportlikud tegevused, samuti on tegevustesse sisse põimitud kodanikuoskusi ning ajalooteadmisi. Organisatsioon hoolitseb ka noorte juhtimis- ning korraldamisoskuste täiendamise eest.

Eesmärgid

Meie missioon on vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid eneseteostusvõimalusi isamaalise hariduse kaudu.

Kodutütarde visioon on "Oleme Eestimaa noorte esmane võimalus panustada riigikaitsesse!"

Kodutütarde seadused

• Kodutütar on puhas sõnas, mõttes, teos;
• kodutütar armastab oma kodu ja on ustav isamaale;
• kodutütar õpib hoolega ja püüab edu poole;
• kodutütar austab vanemaid inimesi ja on nõrgemate kaitsja;
• kodutütar ei kaeba ega hädalda;
• kodutütar viib alustatud tööd alati lõpule;
• kodutütar on usaldusväärne;
• kodutütar on aus, karske, südamlik ja elurõõmus;
• kodutütar on looduse sõber ja kaitsja;
• kodutütar püüab teha head oma kaasinimestele.

Kodutütre tõotus

"Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks Kodutütarde põhimõtetele ja seadustele.”

Liikmed

Liikmed võivad olla 7–18-aastased naissoost Eesti kodanikud ning täiskasvanud juhid, kes austavad Kodutütarde põhimõtteid ja seadusi.

Lisaks on organisatsioonis au- ja toetajaliikmed. Auliikmeks võib saada Eesti või välisriigi kodanik, kellel on Kodutütarde organisatsiooni ees silmapaistvaid teeneid. Auliikme valib vanematekogu. Kodutütarde ringkonna toetajaliikmeks saab olla Eesti või välisriigi kodanik, kes aitab kaasa kodutütarde tegevusele.

Kodutütarde organisatsiooni liikmeskonna arvestust peetakse ringkondades, mis on olemas igas Kaitseliidu malevas (Eestis on 15 malevat). Ringkonna moodustavad Kaitseliidu ühe maleva juures tegutsevad kodutütarde jaoskonnad ja rühmad.

7–18-aastane kodutütar loetakse organisatsiooni esindajaks siis, kui ta osaleb Kodutütarde üritustel, kannab kodutütarde vormiriietust või esitleb end kodutütrena. Muul ajal tegutseb ta eraelus noorena, kes peab kinni kodutütarde seadustest ja kommetest.

Juhtimine

Organisatsiooni juhib Kodutütarde peavanem, kelle kinnitab ametisse Kaitseliidu ülem. Kodutütarde peavanem 1. juulist 2018 on Ave Proos, keda abistab käskkirjaga ametisse määratud peavanema abi. Organisatsiooni patroon on Helle Meri.

Kodutütarde ringkonna tööd juhib ringkonnavanem koostöös Kaitseliidu maleva noorteinstruktoritega. Ka igal jaoskonnal, rühmal ja salgal on oma juht.

Struktuur

• Kodutütarde ringkond tegutseb Kaitseliidu maleva (Viru, Tallinna jne) juures. Kokku on sarnaselt Kaitseliiduga 15 ringkonda, mis jagunevad omakorda rühmadeks. Igal ringkonnal on ringkonnavanem ja juhatus.
• Rühm on põhiline allüksus. Rühm võib olla territoriaalne, kuuluda kooli juurde või olla eriotstarbeline (tehnikarühm, mererühm vms). Rühmavanem on täiskasvanud vabatahtlik noortejuht. Rühmavanema põhiülesanneteks on rühma tegevuse planeerimine, kokkusaamiste (koonduste) läbiviimine ja rühma liikmete osaluse arvestuse pidamine. Rühmad jagunevad salkadeks.
• Salk on väikseim kodutütarde allüksus, kuhu kuulub tavaliselt vähemalt 4-10 tüdrukut. Salk võib koosneda ühe kooli, piirkonna või vanusegrupi tüdrukutest. Salka juhib tublimast kodutütrest salgajuht.

Tegevus ja väljaõpe

Kuperjanovlaste rada 2018. Autor: Mareli Nielson

Organisatsiooni liikmetele pakutakse aasta läbi aktiivset ja seiklusrikast tegevust läbi mängulise õppimise. Noortel ja ka noortejuhtidel on võimalik osaleda ja end proovile panna nii laagrites, matkadel kui ka võistlustel. Kuna liikmeid üle Eesti on palju, siis on kindel, et iga noor leiab endale uusi sõpru ja tuttavaid. Vabariiklikest üritustest on tuntuim Ernakese võistlus, kuhu pääseb igast ringkonnast tublimatest tüdrukutest koosnev 4-liikmeline võistkond. Võistlusest võtavad osa ka Läti, Leedu ja Rootsi külalisvõistkonnad. Mitmeid üritusi korraldatakse ühiselt Noorte Kotkastega. Suurim ühine üritus on suvine vabariiklik suurlaager, kuhu tuleb kokku umbes 450 laagrilist.

Noortel on võimalik reisida nii Eestis kui ka välismaal. Tihedat koostööd tehakse Läti, Leedu ja Rootsi analoogsete noorteorganisatsioonidega.

Kodutütarde väljaõpe on jaotatud järgu- ja erikatseteks, mille sisu ja raskusaste muutub vastavalt vanusele. Erikatsed annavad võimaluse ennast süvitsi mõnes valdkonnas arendada. Kokku on erikatseid 25. See annab igale tüdrukule võimaluse neid huvitavas valdkonnas silma paista ja omale märk välja teenida. Populaarsemad katsed on matkaja, esmaabi andja, laulja ja laskur.

Noorte väljaõpet korraldavad vabatahtlikud juhid, kes läbivad tööks vajaliku koolitusprogrammi. Noortejuhi tööks sissejuhatav kursus kestab kaks nädalavahetust, mille lisandub praktika sooritamine välilaagris.

Noortejuhi ülesanne on luua noortele tingimused, mis toetavad noorte isiklikku arengut, sotsialiseerumist ja kujunemist ühiskonna hästi toimetulevateks liikmeteks. Selleks korraldab noortejuht koondusi, laagreid ja matkasid oma rühma liikmetele.

Lisaks peavad organisatsiooni liikmed kindlat sidet koolidega, teevad tihedat koostööd Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja teiste Kodutütarde eesmärke toetavate organisatsioonide, asutuste ning noorte tegevusest huvitatud ühendustega.

Vormiriietus

Kodutütred suurlaagris Spekter 2018. Autor: Aksel Puusepp

Kodutütarde vormiriietuses eristatakse pidulikku ja välivormi. Piduliku vormiriietuse juurde kuulub sinakashall pikkade käistega vormipluus, millel kantakse embleemi, järgutäppe, erialamärke ja ametikohatunnust. Liikmed kannavad kollast kaelarätti. Lisaks kuulub vormi juurde musta värvi seelik, tumesinine vöökott, nahavärvi sukkpüksid ja mustad kinnised kingad. Peas kantakse tumesinist kollase tutiga mütsi.

Kodutütarde välivormi kantakse üldjuhul väliüritustel. Välivorm on tumerohelisest riidest, kuhu kuuluvad välivormijakk ja -jope, tuulejope ja püksid. Vormiga kantakse musti saapaid

Sümboolika

Kodutütardel on oma vorm, märgid ja sümbolid. Viimaste hulka kuuluvad ka liikme- ja juhikaardid, pitsatid, vimplid, tunnus- ja tunnustusmärgid.

Kodutütarde põhiliseks sümboliks on valge kuldkollase äärisega ristikheinalehe rist, mille keskel sinisel sõõril on kotkamärk.

Noorte Kotkastega ühine sümbol on kotkamärk. Kotkamärgil on kujutatud põhjakotkas, kelle turjal jõudis Kalev Eesti randa. Kotkas on tugevuse ja jõu sümbol, ta lendab kõrguses, mis peab tuletama organisatsiooni liikmetele meelde õilsaid aateid. Kotka silm on tähelepanelik – samasugune peab olema ka Kodutütarde hulka kuuluv noor. Märgil on liiliaõis, mis tähistab puhtust ja korralikkust. Selle kolm haru märgivad noorkotka tõotuse kolme punkti: isamaa-armastust, ligimese aitamist, noorhauka ja noorkotka seaduste ja kommete täitmist. Kolme haru ümbritsev side osutab organisatsiooni noorte sõprusele ja ühtehoidmistahtele. Liilia keskel asetsev Eesti Vabariigi vapp tunnistab, et Kodutütred on Eesti Vabariigis tegutsev organisatsioon. Liiliaõis kujutab keskaegse noole otsa, mille keskel on kompassinõel; need kaks kokku sümboliseerivad sirget rada ja ausat sihti, mida mööda peab käima noorkotkalikul rajal kõndija. Märgi all on lint, mille kiri tuletab märgi kandjale meelde tema kohustust olla alati valmis. Lindi ülespoole pööratud otsad tuletavad märgi kandjale meelde, et ta täidaks oma kohustusi rõõmsal meelel.

Kodutütarde lipp on helesinisist värvi, mille keskel on valge kuldkollase äärisega ristikheinaleherist. Selle keskel on sinisel sõõril kotkamärk. Lippu ääristavad kollased narmad pikkusega. Vardaehteks on kuldne kolmikleek. Ringkondade lippe eristab vastava maakonna vapp või maleva eriembleem lipukanga ülemises vardapoolses nurgas.

Ajalugu

Esimesed ajutised Kodutütarde põhimäärused kinnitas 19. jaanuaril 1932 Kaitseliidu ülem Johannes Roska (hiljem kandis nime Orasmaa). Kodutütarde esimeseks peavanemaks nimetati 9. septembril 1933 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi inspektor (õppealajuhataja) Salme Pruuden. Tema teeneks on Kodutütarde organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine, selle tegevuse suundade seadmine, kokkutulekute organiseerimine jne. Ta oli peavanem kuni organisatsiooni likvideerimiseni 1940. aastani.

Aastatel 1932–1939 oli organisatsioon väga aktiivne. Juba alguses seadis keskjuhatus esmaseks ja kõige tähtsamaks ülesandeks kodutütarde rühmadele juhtide ettevalmistamise. Aastate jooksul toimus nende väljaõpe mitmesugustel koolides korraldatud kursustel. Nii tütarlapsed kui ka noored juhid suhtusid oma töösse vastutustundega, mis tõi kaasa distsipliini tõusu, kodutütreliku meelsuse ja praktiliste oskuste arendamise. Kodutütarde pere kasvas ning 1. detsembriks 1939 oli rühmades kokku 19 601 kodutütart.

Kodutütarde organisatsioon likvideeriti 1940. aastal, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi. Taastamist sai alustada alles 24. mail 1991 Tallinnas. Loodi ühendus ENKOL (Eesti Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Organisatsioonide Liit), mille ülesandeks oli koondada endiseid noorkotkaid ja kodutütreid, et nende kogemuste baasil ja kaasabil taastada noorkotkaste ja kodutütarde liikumine Eesti noorte seas.

16. aprillil 1992 kinnitas Kaitseliidu ülem taastatud organisatsiooni peavanemaks Maret Lepiku. 1. aprillist 1999 oli Kodutütarde peavanem Anne Eenpalu ja alates 6. maist 2002 kuni 30. juunini 2018 Angelika Naris.

Vaata ka

• Kodutütarde Järva ringkond
• Kaitseliit
• Naiskodukaitse
• Noored Kotkad

Välislingid

• Organisatsiooni koduleht