Kimmerlased
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
Kimmerlased ehk kimmerid olid rändhõimud, kes elasid 8.-7. sajandil eKr Musta mere põhjarannikul, Põhja-Kaukaasias, Krimmis ja Karpaaditideni ulatunud aladel ning rääkisid indoeuroopa iraani keelt. Nimetust "kimmerlased" kasutati ka rauaajal üldnimetusena Musta mere põhjaosa elanike kohta.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d6/Urartu_in_comparison_with_states_in_2008-en.svg/220px-Urartu_in_comparison_with_states_in_2008-en.svg.png)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/76/Urartu_715_713-en.svg/220px-Urartu_715_713-en.svg.png)
Teave nendest on meieni jõudnud Herodotose, Odüsseia ja Assüüria ajalooallikate järgi. Assüüria kuningate kirjutist kohaselt 714. a eKr asusid nad Sevani järvest loodesse jäävas piirkonnas ning tasusid andameid Urartule, kuid suutsid tõrjuda Urartu kuninga sõjaretke. 7. sajandil eKr vallutasid nad osa Väike-Aasia lääneosa alasid ning ohustasid Lüüdia alasid. Nende tagasitõrjumiseks lõi Lüüdia kuningas Giges liidu Assüüria kuninga Assurbanipaliga. Kimmerlased vallutasid Väike-Aasias osa kreeklaste Joonia linnriike.
7. sajandi paiku eKr tõrjusid sküüdid kimmerlased Väike-Aasiasse, arvatavasti Kapadookiasse.