SA Kihnu Kultuuriruum

SA Kihnu Kultuuriruum on 2003. aastal loodud sihtasutus, mille eesmärk on Kihnu kultuuri ja traditsioonide jätkusuutlikkus.

Mis on Kihnu kultuuriruum?

Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. See on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond.

Tänapäevane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui ka rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele mandrist on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu. /väljavõte riiklikust taotlusest/

UNESCO nimekiri

Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanded:

• Hapuroka tegemne ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
• Kakuamiga räimede püüdmine Kihnus – Annika Annuk;
• Kihnu keel – Külli Laos;
• Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
• Kihnu kördi kandmine – Mare Mätas;
• Kihnu sitsijaki õmblemine ja kandmine – Annika Annuk;
• Kihnu troi kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
• Kiviaia ehitamine Kihnus – Annika Annuk;
• Leivategu Kihnus – Annika Annuk;
• Räimede suitsutamine ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
• Säärepaelte tegemine ja kasutamine Kihnus – Annika Annuk;
• Talvine kalapüük Kihnus – Karin Leivategija;
• Õlle tegemine ja joomine Kihnus – Annika Annuk.

Eesmärk

SA Kihnu Kultuuriruumi eesmärk on Kihnu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja arendamine võimalikult autentsel kujul. Olulisim on Kihnu kultuuris osalejate ringi laiendamine, eriti noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga Kihnu ja Manija saarel.

Põhitegevused

• Kihnu tuletorn
• Metsamaa Pärimustalu
• Kihnu Pärimuskool
• Kihnu Mere Pidu
• Kihnu Viiulifestival
• Suvine pillilaager
• Kihnu kunstilaager
• Kihnu Suveteater
• Kihnu kudumisfestival

Sihtasutus on avaldanud kvartaliajakirja Kyne. Sihtasutus annab välja pärimuspreemiat.

Juhatus ja nõukogu

2019 novembrist juhib SA Kihnu Kultuuriruumi Marju Vesik.

2004-2019 juhtis SA Kihnu Kultuuriruumi tegevust Mare Mätas.

Sihtasutuse nõukogu esimees on Invar Saare.

Nõukogu liikmed:

• Margit Salmar
• Maie Aav
• Ingrid Rüütel
• Annely Akkermann
• Aivi Lintnermann
• Maaja Vadi
• Maarja Palu

Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees Rein Kupri ning juhatuse liikmed Õie Vesik, Annely Akkermann, Johannes Leas ja Mark Soosaar. Sihtasutuse nõukogusse kuulusid 2003. aastal Joel Sang, Helga Michelson, Rosalie Karjam, Katrin Kumpan, Aet Maatee, Anu Raud, Ingrid Rüütel ja Külli Sepp.

Välislingid

• Eesti riiklik kandidatuur, Taotluse tekst eesti keeles
• Sihtasutuse koduleht
• SA Kihnu Kultuuriruumi Facebooki-leht